Autor: Siim Sultson • 14. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"See on tõsine hinnasurve," oli Kivisilla kommentaar morn ja lühike.

Tema seletusel pole ju Eesti vedajatel rasva ollagi, samuti pole ka rentaablus olnud kõrge kellelgi. Hoogsad Eesti hinnatõusud löövad enim sisevedude tegijaid. Kui veetakse kaupa näiteks Rootsist Hispaaniasse või Saksamaalt Venemaale, siis pole asjal mõju.

Siiski antud olukorras on enim kaitstud hinnatõusude eest need vedajad, kellel on sõlmitud pikaajalised veolepingud, kuhu on sissekirjutatud ka muutuv kütusehind. Seega valusaima löögi saavad siseriiklikud vedajad, kellel puuduvad pikaajalised lepingud.

Teisalt loob selline seis turul olukorra kes-keda.

Ühe variandina tõusevad pikaajaliste lepingutega vedajatel koos kütusehinnaga ka veotariifid ja sellest saavad osaliselt osa ka pikajaliste lepinguteta vedajad.

Teise variandina pikaajaliste lepingutega vedajad ei lasegi veotariifi kerkida (sest pikk veoleping on ju tagatud) või kergitavad seda nii vähe, et pikaajaliste lepinguteta vedajad surevad välja. Teatud piirist alates, kui vedajaid on jäänud väga väheks, saab hakata veotariife jõudsalt kergitama.