Eksport tõmbab peatselt majanduse tõusule

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt hakkab Eesti majandus käesoleva aasta teisel poolel aastases võrdluses kasvama, veduriks on eksport.

2010. aastaks ootab ministeerium majanduskasvu 1 ning 2011. aastaks 4 protsenti. Peamine Eesti majandust mõjutav kasvutegur on ekspordi suurenemine ning välisnõudluse oodatust kiirem taastumine majanduskriisist. 

Kui majanduses on hetkel kasvu taastumise periood, siis olukord tööturul on stabiliseerumas. Ekspordi taastumine paneb aluse majanduskasvule ning viitajaga ka tõusule tööturul ja sisenõudluses. Kuigi käesoleva aasta kokkuvõttes tööpuudus eelmise aasta keskmisega võrreldes suureneb ning tööga hõivatute arv väheneb, näeb tööturul esimesi positiivseid märke juba praegu.
 
Maailmamajanduse kasvuväljavaadete paranemine suurendab samas hinnasurveid nii meil kui mujal. Eesti sisenõudluse jätkuva madalseisu tõttu tõusevad hinnad käesoleval aastal 1,1 protsenti, mis kiireneb 2011. aastal 2 protsendini. Hinnatõus toimub ka euroalas ning Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmine sellega ohtu ei satu.
 
Eesti eelarvepuudujääk võimaldab kevadprognoosi kohaselt nii 2010. kui ka edasistel aastatel täita Maastrichti kriteeriumid. Käesoleva aasta valitsussektori prognoositav eelarvedefitsiit on 2,5 ning tuleval aastal 2,2 protsenti SKPst. Järgnevatel aastatel hakkab defitsiit järjest vähenema ning keskpikas perspektiivis jõuab valitsussektori eelarve taas ülejääki.
 
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on majanduslangusega laotud Eestis baas uuele ja tugevamale kasvuajale. „Kõige valulisem osa majanduse kohanemisest on suuresti möödas ning on struktuurse paranemise märke. Eesti ettevõtjad, inimesed ja riik on kriisist palju õppinud ning me oleme mõneski asjas tugevamad kui enne,” sõnas Ligi.
 
Eesti on rahandusministri sõnul majanduskriisiga hästi toime tulnud. „Eesti rahanduspoliitika on üks meie suuri eeliseid. Meil on Euroopa Liidu madalaim võlakoorem ning me ei sõltu ka siseturu kunstilikest stiimulitest, mille lõpetamine on paljude riikide suur mure. See tähendab ka maksukoormuse eelist tulevikus,” ütles Ligi.
 
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on aluseks järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia (RES 2011-2014) koostamisel. 
 
 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,50 -0.312263
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,50 -0.746415
Hiina jüaan CNY 7,88 0.099106
Hongkongi dollar HKD 9,33 0.121255
Horvaatia kuna HRK 7,48 -0.013364
Iisraeli seekel ILS 4,17 -0.353323
India ruupia INR 77,43 0.026095
Indoneesia ruupia IDR 15907,00 0.277375
Islandi kroon ISK 128,62 0.103514
Jaapani jeen JPY 133,81 -0.38712
Kanada dollar CAD 1,47 0.14743
LAV rand ZAR 15,83 -0.240754
Lõuna-Korea vonn KRW 1353,40 0.140584
Malaysia ringgit MYR 5,02 0.05585
Mehhiko peeso MXN 21,20 -0.695618
Norra kroon NOK 9,32 0.049895
Poola slott PLN 4,27 -0.217452
Rootsi kroon SEK 9,54 0.242676
Rubla RUB 68,78 -0.583975
Rumeenia leu RON 4,60 -0.0435
Singapuri dollar SGD 1,61 -0.229571
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.715374
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.083689
Taani kroon DKK 7,44 -0.005375
Tai baht THB 39,53 -0.02529
Tšehhi kroon CZK 26,04 -0.126562
Türgi liir TRY 4,18 -0.200635
Ukraina grivna UAH 31,52 0.246769
Ungari forint HUF 309,89 -0.045156
USA dollar USD 1,20 0.08123
Uus-Meremaa dollar NZD 1,63 -0.384231
Valgevene rubla BRL 3,73 -0.37613
Valgevene rubla BYN 23059,00 -0.457586

Valdkonna töökuulutused

Digitrükk otsib OSTU- JA LOGISTIKASPETSIALISTI

Finesta Baltic OÜ

26. september 2017