Eesti sadamad - euroliidu suurimad kukkujad

Eesti sadamate kaubakäive oli 2008. aastal 36,2 miljonit tonni, mis viiendiku langusega eelneva aasta taustal andis euroliidus suurima kukkumise. Mis juhtus, kuidas läks teistel ja mis on Balti sadamate eripära, sellest kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Piret Pukk.

Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.

 90% Euroopa Liidu välis- ja 40% sisekaubandusest toimub meritsi. Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik.

2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%.

Eesti oli 2008. aastal Euroopa Liidu suurim kukkuja

Eesti sadamate kaudu veeti 2008. aastal 36,2 miljonit tonni kaupa ning see oli ligi viiendiku vähem kui aasta varem. See oli suurim sadamate kaubaveo mahu kahanemine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Samal ajal kasvas aga kaubavedude maht Leedu sadamates märkimisväärselt — ligi neljandiku.

2009. aasta tõi Eesti sadamatele kosutust

Kui Eesti sadamaid mõjutasid viimasel paaril aastal rahvusvahelistele transiitvedudele osaks saanud tagasilöögid ja ka maailmakaubanduse mahu üldine langus, siis 2009. aasta tõi pöörde paremuse poole.

2009. aasta I kvartalis vähenes kaubavedu Eesti sadamate kaudu 5%. Pärast seda hakkas aga kaubamaht taas kasvama. II kvartalis oli kasv võrreldes varasema aasta sama kvartaliga 11%, III kvartalis 9% ja IV kvartalis 12%. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastal kaubavedu Eesti sadamate kaudu 6%, ulatudes 38,5 miljoni tonnini. Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele.

Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni.

Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup

Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik just see, et sadamates lossitakse kaupa rohkem kui lastitakse. Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil 90% ja Eestil 77%. Peamiselt oli tegu naftatoodete väljaveoga.

Suurima osa ehk ligi 40% Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast andis 2008. aastal vedellast (enamasti naftatooted), kuivlast andis neljandiku ja konteinerlast 18%. Eesti paistis teiste riikide hulgas silma selle poolest, et 65% Eesti suuremate sadamate kaudu toimunud kaubavedudest andis vedellast (10% kuivlast ja 4% konteinerlast). Sadamates, mis on rohkem spetsialiseerunud vedellastile, täheldati 2008. aastal ka suuremat kaubavedude langust.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.1652367
Brasiilia reaal BRL 4,43 0
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153366
Filipiinide peeso PHP 59,90 -0.1133862
Hiina jüaan CNY 7,80 -0.1191162
Hongkongi dollar HKD 8,83 0.0022641
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0798495
Iisraeli seekel ILS 4,26 -0.0422367
India ruupia INR 81,08 -0.2816416
Indoneesia ruupia IDR 16530,83 0.2742998
Islandi kroon ISK 139,23 0
Jaapani jeen JPY 128,29 0.0467909
Kanada dollar CAD 1,51 0.0595159
LAV rand ZAR 16,25 -0.1726596
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,69 0.0343952
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0486289
Mehhiko peeso MXN 22,73 -0.6091668
Norra kroon NOK 9,74 0.0451727
Poola slott PLN 4,29 0.0349699
Rootsi kroon SEK 10,24 -0.0048813
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0042985
Singapuri dollar SGD 1,55 -0.1220766
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.0779597
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 -0.0080371
Tai baht THB 37,11 0.0304596
Tšehhi kroon CZK 25,77 0.062119
Türgi liir TRY 6,10 0.6571669
Ukraina grivna UAH 31,54 0
Ungari forint HUF 323,48 0.0773443
USA dollar USD 1,13 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.0420977
Valgevene rubla BYN 2,39 0.1338128
Vene rubla RUB 75,32 -0.2273245

Valdkonna töökuulutused