Tallinna Sadama konteineri- ja üldkaubaveol läks kehvasti

Koos Tallinna Sadamaga rõõmustasid eelmise aasta heade tulemuste üle sadamas tegustevad söe, väetise ja vedellasti terminalid. Kehvasti käis konteinerterminali ja üldkaupade terminalide operaatorite käsi.

Kõige rohkem teenisid Tallinna Sadamas eelmisel aastal ilmselt vedelkaupade terminalid. Paraku ükski vedelkauba terminal oma eelmise aasta käibenumbreid Äripäeva infolehele Transport ja Logistika avaldada ei soovinud. Tallinna Sadamat läbinud vedelkaupade maht kasvas möödunud aastal 12%.

Suurt kasvu näitas möödunud aastal Tallinna Sadamas ka söevedu. Üle-eelmise aastaga võrreldes oli kasv 5-kordne. AS Petromaks Stividor on üks kolmest Tallinna Sadama territoriumil asuvast terminalist, mis tegeleb kivisöe laadimise/lossimisega. Eelmisel aastal käis terminalist läbi 0,54 miljonit tonni kivisütt, mis tegi ettevõtte käibeks 67 miljonit krooni.

Kuigi see oli rohkem, kui 2008. aasta 0,37 miljonit tonni kivisütt ja 37 miljonit krooni käivet, nendib ettevõtte juhatuse liige Dmitri Kargin: „On näha, et viimastel aastatel tööd meile juurde pole tulnud,“ viidates 2006. aastale, kui terminali läbis 1,4 miljonit kivisütt ja ettevõtte käive oli 78 miljonit krooni. Selle tulemuseni tahetakse uuesti jõuda, kuid Kargin kardab, et 2010. aastal see veel ei õnnestu. „Üldine kriis ja suurenev konkurents Baltikumis teevad oma töö. Hea, kui 2010 lõppeks samal tasemel 2009. aastaga,“ lausub ta.

Söekaubandusele läbi Tallinna Sadama on käesolev aasta siiski hästi alanud. Kahe esimese kuuga on puistlasti vedu kasvanud võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,6 korda, ehk 0,28 miljonilt tonnilt 1,04 miljoni tonnini. Edu sai alguse juba jaanuaris, kui Tallinna Sadamast tehti kolme suure laevaga söe väljavedu.

Üha suurema hooga on taastumas ka väetiste vedu. Eelmise aastal veeti väetiseid läbi Tallinna Sadama 75% rohkem kui 2008. aastal. Tänavu aasta esimene kuu oli aga aasta tagusega võrreldes veelgi muljetavaldavam, kui väetiste veomaht oli üle kuue korra suurem. Enim peaks sellest võitma Muuga sadamas väetise terminali opereeriv AS DBT. Oma eelmise aasta majandusandmeid DBT ei ole avaldanud.

Kehvemalt läks Tallinna Sadama sadamates eelmisel aastal konteinerkaupade ja üldkaupade terminalide operaatoritel. Trend on jätkunud ka tänavu ning nende terminalide juhid kinnitavad tänavuseks eelmisest aastast veelgi nukramaid prognoose.

Tallinna Sadama Paldiski lõunasadamas tegutsev AS ESTEVE Terminal tegeleb konteinerkauba, puistekauba, veeremi ja segalastiga. „Kahjuks ei saa ESTEVE Terminal millestki nii roosilisest kui Tallinna Sadam raporteerida,“ nendib ESTEVE Terminali juhatuse esimees Üllar Raad. „Ilma täpseid numbreid avaldamata võin öelda, et käive 2009 vs 2008 langes üle 40%, 2010 ei luba seni midagi paremat,“ lisab ta.

Suurim langus on Raadi väitel lossitavate, st importkaupade ja Eestist transiidina SRÜ ja Kesk-Aasiasse siirduvate kaupade osas, kus langus on üle 50%. Oluliselt vähenes ka peamise eksportartikli, vanametalli maht.
Üllar Raadi teise osalusega ettevõttel, Tallinna Sadama Vanasadamas veeremkaubaga tegeleval OÜ-l ESTEVE Stevedoring, õnnestus käive siiski hoida 2008. aasta tasemel. Raadi hinnangul suudetakse seda ilmselt ka tänavu. Suudame seda vaatamata kaubamahu langusele, kuna alustasime mõningate täiendavate teenuste osutamist, selgitab Raad.

Konteinerkaubandust tabas eelmisel aastal tagasilöök kõigis ümberkaudsetes sadamates. Vähima kaotusega pääses suurematest sadamatest Riia sadam, kus konteinerite hulk vähenes 2008. aastaga võrreldes 11,7%. Tallinna Sadamas olid kaotusnumbrid -28%.

Konteinerite käitlemisega tegelevale ASile Muuga CT tähendas möödunud aasta aga 6,7%-list käibe tõusu. Ettevõtte emafirma ASi Transiidikeskus juhatuse esimees Erik Laidvee eelmist aastat siiski edukaks ei pea. Muuga CT jäi küll 30 miljoni krooniga kasumisse, kuid kasumit oli enam kui poole võrra vähem võrreldes aasta varasemaga. TEUde arvestuses kaotas ettevõte konteinerite hulgas ca 27%. Laidvee möönab siiski, et kaubakogus tonnides jäi konteinerteminalis tegelikult samaks 2008. aastaga.

2010. aastal Laidvee konteinerterminali käibe püsimisse enam ei usu. Muuga CT käibeks tuleb tema prognooside kohaselt vaid 175,35 miljonit krooni võrreldes eelmise aasta 235,4 miljoni krooniga. Sealjuures ei ole Laidvee kinnitusel käibe languse põhjuseks kaubavoo vähenemine. Kaubavood säilivad 2009. aasta tasemel. Terminali käivet langetab hoopis kaupade oluliselt kiirem liikumine läbi sadama, mis omakorda põhjustab hoiutulude olulise vähenemise.

Kuna regioonis on tarbimine Laidve hinnangul vähenenud ca 30%, siis on kehvasti läinud ka Transiidikeskuse teisel tütarfirmal üldkaubaga tegeleval ASil Refetra. Refetra käive langes 2008. aasta 91,2 miljonilt kroonilt 82,5 miljonile kroonile eelmisel aastal ja tänavuseks aastaks prognoositakse ettevõtte käibeks vaid 65,9 miljonit krooni.

Tallinna Sadama kaubamahtude tõusu peab Laidvee peamiselt vedel- ja kuivpuisteainete transiidi olulise kasvu teeneks. „Nende kaubagruppide kasv on aga piduriks üld- ja konteinerkauba liikumisele, kuna kõik vabad, Venemaa poolt lubatud, piiriületusressursid on nende kaupade poolt hõivatud,“ leiab ta.

Kokkuvõtteks nendib ta siiski, et kuigi piiriületus on probleem, on palju tõsisem probleem see, et majanduse ja tarbimise kasvu ei paista kusagilt.

Suundumusi Tallinna Sadamas tegutsevate terminalide majandustulemustes loe märtsis ilmunud Äripäeva infolehest Transport ja Logistika.


 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 0.098291
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,58 0.232159
Hiina jüaan CNY 7,80 0.235079
Hongkongi dollar HKD 9,22 0.301234
Horvaatia kuna HRK 7,55 0
Iisraeli seekel ILS 4,16 0.417199
India ruupia INR 75,67 -0.099415
Indoneesia ruupia IDR 16033,00 0.256378
Islandi kroon ISK 124,66 0.680832
Jaapani jeen JPY 132,51 0.083084
Kanada dollar CAD 1,51 -0.036501
LAV rand ZAR 15,76 -0.91551
Lõuna-Korea vonn KRW 1285,40 0.288679
Malaysia ringgit MYR 4,82 0.274593
Mehhiko peeso MXN 22,60 0.246179
Norra kroon NOK 9,79 0.099325
Poola slott PLN 4,22 -0.146797
Rootsi kroon SEK 9,96 0.293504
Rubla RUB 69,46 0.219298
Rumeenia leu RON 4,63 0.051826
Singapuri dollar SGD 1,59 0.296511
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.664796
Šveitsi frank CHF 1,17 0.238653
Taani kroon DKK 7,44 -0.01276
Tai baht THB 38,38 0.208877
Tšehhi kroon CZK 25,69 -0.050585
Türgi liir TRY 4,56 -0.456142
Ukraina grivna UAH 32,72 0.96185
Ungari forint HUF 313,43 -0.28315
USA dollar USD 1,18 0.218203
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.392475
Valgevene rubla BRL 3,92 -0.477581
Valgevene rubla BYN 23942,00 0.385744

Valdkonna töökuulutused

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017