Kui 2008. aastal oli väikeautode osakaal müügis 38,8%, siis 2009. aastal oli see juba 45%. See oli ka ainuke autosegment, mis kasvas.
Suur oli kasv ka autodel, mis eraldavad heitmeid vähem kui 120gCO2/km. Nende müüdud autode hulk kasvas 2008. aasta tasemelt 2,0 miljonit autot 2009. aasta tasemele 3,2 miljonit autot ehk kasv oli 1,2 miljonit autot, mis omakorda tähendab kasvu 60%. Selliste müüdud autode turuosa oli 2009. aastal 25%.
2009. aastal registreeriti euroliidus 14,1 miljonit uut autot. Võrreldes 2008. aastaga kasvas automüük Saksamaal (+23%), Prantsusmaal (+10,7%), Austrias (+ 8,8%), Tšehhis (+12,5%), Slovakkias (+6,7%). Samas langes aga Itaalias (-0,2%), Suurbritannias (-6,4%) ja Hispaanias (-17,9%).
Sõiduautode müügis toimus 2009. aastal, võrreldes 2008. aastaga, langus 1,3%. Võrreldes 2007. aastaga kujunes eelmise aasta languseks 9,3%.
Peale 2008. aasta II poole ja 2009. aasta I poole langust hakkas euroliidus uute sõiduautode müük kasvama. Ühelt poolt peegeldas see euroliidu majanduse vaikset toimbumist, teisalt aga oli siin taga riigipoolne müügi kunstlik toetamine autovahetusprogrammide näol euroliidu 13-s riigis. Siiski puudutasid need programmid vaid sõiduautosid, mistõttu veokite müük kärbuski järsult.
Tarbesõidukite müük langes võrreldes 2008. aastaga 32,6% ja võrreldes 2007. aastaga 37,5%. Siinhulgas kahanes aastate 2008 ja 2009 võrdluses kaubikute müük 30,5% ja veokite müük 44,2%.
Koos üldise müügi langusega kaotasid turuosa ka diiselmootoritega autod. Nende turosa kahanes aastate 2008 ja 2009 võrdluses tasemelt 52,7% tasemele 45,9%. Müüdud autode mootori töömaht taandus tasemele keskmiselt 1 625 cm³. See näitaja on väikseim keskmine, mis oli Lääne-Euroopas alates aastast 1991. Samuti kahanes eelmisel aastal mootorite keskmine võimsus