Autor: Siim Sultson • 16. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Autotootjate Ühingu andmeil kasvas Euroopas tervikuna  uute sõiduautode müük 2009. aasta veebruari ja 2010. aasta veebruari võrdluses 3,2% ehk tasemelt 969 993 autot tasemele 1 000 754 autot. 2009. aasta jaanuari-veebruari ja 2010. aasta jaanuari-veebruari võrdluses kasvas müük koguni 8,1% ehk tasemelt 1 931 334 autot tasemele 2 088 684 autot.

Euroopa Liidus toimus veebruaride võrdluses kasv 3,0% ehk tasemelt 945 999 autot tasemele 974 346 autot. Euroliidu kahe aasta jaanuaride-veebruaride võrdluses kasvas uute sõiduautode müük 7,9%.

EFTA maades Islandil, Norras, Šveitsis paisus uute sõiduautode müük veebruaride võrdluses 10,1% ehk tasemelt 54 359 autot tasemele 68 686 autot. 2009. aasta jaanuaris-veebruaris müüdi uusi sõiduautosid 47 304 ja 2010. aasta jaanuaris-veebruaris 54 932 ehk 16,1% rohkem.

2009. aasta veebruaris müüdi uusi sõiduautosid kõige enam Saksmaal (277 740), aasta hiljem aga Itaalis (200 560). Jaanuaride-veebruaride võrdluses oli aastal 2009 mahukaim tegija Saksamaa (467 125), aastal 2010 taas Itaalia (407 580).

2009. aasta kahel esimesel kuul müüdi autosid kõige vähem Islandil (217), aasta hiljem samuti Islandil (167). Veebruaris 2009 oli väikseim müüja samuti Island (91), aasta hiljemgi kuulus see koht jällegi Islandile (74).

2009. ja 2010. aasta veebruaride võrdluses oli suurim tõusja müügimahtude poolest Portugal (+53,0% ehk tasemelt 10 030 autot tasemele 15 346 autot), teine oli Hispaania (+47,0% ehk tasemelt 62 107 autot tasemele 91 281 autot), kolmas oli Norra (+44,6% ehk tasemelt 6 287 autot tasemele 9 094 autot).

2009. ja 2010. aasta jaanuaride-veebruaride võrdluses oli suurim müügimahtude paisutaja Norra (+61,4% ehk tasemelt 11 640 autot tasemele 18 791 autot), teine oli Portugal (+57,2% ehk tasemelt 19 025 autot tasemele 29 905 autot), kolmas oli Hispaania (+ 32,9% ehk tasemelt 121 492 autot tasemele 161 411 autot).

Veebruaride võrdluses oli suurim kukkuja Rumeenia (-63,0% ehk tasemelt 7 187 autot tasemele 2 658 autot), paremini läks Ungaril (-57,9% ehk tasemelt 7 217 autot tasemele 3 042 autot), kolmas tagant oli aga Eesti (-47,7% ehk tasemelt 794 autot tasemele 415 autot).

Jaanuaride-veebruaride võrdluses oli esikukkuja taas Rumeenia (-77,2% ehk tasemelt 21 002 autot tasemele 4 792 autot), järgnesid kahekesi Bulgaaria ja Eesti (mõlemal -46%: Bulgaarial tasemelt 3 898 autot tasemele 2 106 autot ja Eestil tasemelt 1 748 autot tasemele 944 autot).

Kahe aasta võrdluses nii veebruare pidi kui ka jaanuare-veebruare pidi joonistuvad välja uute sõiduautode müügis Euroopas järgmised tendentsid. 

Esiteks on  mahud üldiselt paisunud, kuid suuremad langused on tunnuslikud euroliidu nn uutele maadele (langusprotsendid kohati 50-60 tuuris), nn vanemaid maid iseloomustab enamsti tõus, või väiksem taane (Saksmaal koguni 29,8%). Põhjus paljuski uusliikmete nn õhemas majanduslikus rasvas ja nõrgemas kogemuste pagasis.

Teiseks on 2010. aasta automüük, hoolimata paisumisest, jaotunud, võrreldes 2009. aastaga üle Euroopa ühtlasemalt. Ühtpidi vanade liikmesmaade hulgas nivelleerivad Hispaania ja Portugali pea poolevõrra kasve teiste liikmete tagasihoidlikud kasvud, mõnel puhul isegi tagasiminek (Saksamaa), teisalt võtab uute liikmesmaade leer end, hoolimata kohtaistest suurtest kukkumistest, vanadele vaikselt järele (Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia).

Ühelt poolt ühtlustab pilti  eriti Saksamaa taandumine, mille taga on autovahetuse abiprogrammi lõppemine. Teiselt poolt kõneleb müügi ühtlasem jaotumine ka majanduse tasapisi toibuma hakkamise levikust üle Euroopaa läänest itta.