SKP kukkus II kvartalis keerisesse

Eelmise aasta II kvartalis käis SKP 2008. aasta sama perioodi taustal alla ligi viiendiku, teatab Statistikaamet.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 14,1%. Majanduse suurim langus jäi II kvartalisse kui SKP vähenes 16,1%. Pärast seda hakkas vähenemine järk-järgult aeglustuma. IV kvartalis vähenes SKP täpsustatud andmetel 9,5%.

2009. aasta

2009. aastal oli SKP jooksevhindades 214,8 miljardit krooni.

Sisemajanduse nõudlus langes 2009. aastal ligi 24%, sealhulgas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 19% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 35%. Kiiresti vähenesid ka ettevõtete varud. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli 95%. Esmakordselt viimase 15 aasta jooksul oli aastaarvestuses sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem ehk vaatamata kiirele vähenemisele oli SKP suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude kogusummast. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemist mõjutasid kõige enam kulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Kapitali kogumahutuse vähenemist mõjutasid enim investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse ettevõtete sektoris.

Koos sisemajanduse nõudluse langusega vähenes reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (27%). Enim mõjutas kaupade importi kemikaalide ja keemiatoodete ning toiduainete ja jookide sisseveo vähenemine ja naftasaaduste ja kütuse sisseveo suurenemine.

2009. aastal vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus. See kasvas vaid metsamajanduses, kalapüügis ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende kolme tegevusala osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses oli väike. Kõige rohkem vähenes lisandväärtus ehituses, finantsvahenduses ja töötlevas tööstuses, kuid suurim mõju SKP-le oli töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse vähenemisel. Hulgi- ja jaekaubandust mõjutas nõrk sisemajanduse nõudlus. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kiirele langusele aitasid kaasa nii nõrk sisemajanduse nõudlus ning kodumaiste tellimuste vähenemine kui ka halvenenud välisnõudlus. Halvenenud välisnõudlusest tulenevalt vähenes järsult töötleva tööstuse toodangu eksport.

Kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport vähenes 2009. aastal 11%, sh kaupade eksport 12% ja teenuste eksport kümnendiku. Enim mõjutas kaupade ekspordi vähenemist elektrimasinate ja aparaatide ning puidu ja puittoodete väljaveo vähenemine. Samas avaldas positiivset mõju ümbertöödeldud naftasaaduste ja kütuse väljaveo suurenemine.

2009. aastal Eesti väliskaubanduse tasakaal paranes. Netoekspordi suhe SKP-sse oli 5,4%, mis on aastaarvestuses viimase 15 aasta parim näitaja. Netoekspordi suhe SKP-sse muutus positiivseks 2009. aasta I kvartalis.

2009. aasta IV kvartal

Võrreldes III kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP IV kvartalis 2,5%. Viimati kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP võrreldes eelmise kvartaliga 2007. aasta IV kvartalis.

2009. aasta IV kvartalis aeglustus sisemajanduse nõudluse langus 17%-ni (III kvartalis oli langus 28%), mõjutatuna olulisel määral varude vähenemise järsust aeglustumisest eelmise aasta hindades. Varude mahtu mõjutas ettevõtete poolt aktsiisikaupade (eelkõige tubakatoodete) suurem varumine enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist. Tulenevalt aktsiisikaupade suuremast varumisest laekus ka tavapärasest rohkem aktsiisimakse, mis aitas kaasa SKP languse aeglustumisele.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 17% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 35% (III kvartalis oli vähenemine vastavalt 20% ja 37%). Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemist mõjutasid kõige enam kulutuste vähenemine transpordile ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Kapitali kogumahutuse vähenemist mõjutasid enim ettevõtete sektori investeeringute vähenemine.

Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega vähenes reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (22%), samas on impordi vähenemine alates II kvartalist aeglustunud. Enim mõjutas IV kvartalis importi kemikaalide ja keemiatoodete, naftasaaduste ja kütuse ning toiduainete ja jookide sisseveo vähenemine.

IV kvartalis vähenes enamiku tegevusalade kogulisandväärtus. Kõige rohkem ehituses, hotellides ja restoranides ning finantsvahenduses (vastavalt -26%, -23% ja -21%). Lisandväärtus kasvas metsamajanduses, kalapüügis, mäetööstuses ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende tegevusalade osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses oli väike. Kogulisandväärtuse vähenemine aeglustus 10,7%-ni, mõjutatuna olulisel määral töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemisest. Kui veel III kvartalis vähenes töötleva tööstuse lisandväärtus 27%, siis IV kvartalis 14%. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langustrendi aeglustumisele aitas kaasa selle tegevusala ekspordi mõningane kosumine. Samas on olukorra paranemise üheks põhjuseks ka 2008. aasta IV kvartali madalam võrdlusbaas.

Kaupade ja teenuste eksport vähenes IV kvartalis reaalarvestuses 8%, sh kaupade eksport 6% ja teenuste eksport 12%. Kõige rohkem langes eksport 2009. aasta I kvartalis, pärast seda on see järk-järgult paranenud. Enim mõjutas IV kvartalis kaupade eksporti elektrimasinate ja aparaatide, puidu ja puittoodete ning toiduainete ja jookide väljaveo vähenemine. Samas avaldas positiivset mõju ümbertöödeldud naftasaaduste ja kütuse väljaveo suurenemine.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.3753658
Brasiilia reaal BRL 4,42 -0.0271456
Bulgaaria leev BGN 1,95 -0.0511274
Filipiinide peeso PHP 59,86 0.1841097
Hiina jüaan CNY 7,82 0.1074705
Hongkongi dollar HKD 8,87 -0.0845042
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0487039
Iisraeli seekel ILS 4,27 -0.0350902
India ruupia INR 81,26 0.0012307
Indoneesia ruupia IDR 16503,17 0.249543
Islandi kroon ISK 140,00 -0.0357015
Jaapani jeen JPY 128,89 -0.1471955
Kanada dollar CAD 1,52 0.026373
LAV rand ZAR 16,14 0.2708529
Lõuna-Korea vonn KRW 1281,64 0.3162179
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.0210677
Mehhiko peeso MXN 23,04 -0.1841429
Norra kroon NOK 9,72 0.0277789
Poola slott PLN 4,30 0.0884256
Rootsi kroon SEK 10,29 0.0077764
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0129049
Singapuri dollar SGD 1,56 0.0706169
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.1671495
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0442752
Taani kroon DKK 7,46 -0.0120559
Tai baht THB 37,20 -0.0872952
Tšehhi kroon CZK 25,79 -0.0736063
Türgi liir TRY 6,07 0.2425663
Ukraina grivna UAH 31,50 -0.0263406
Ungari forint HUF 323,46 0.0185529
USA dollar USD 1,14 -0.0264061
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.7668619
Valgevene rubla BYN 2,40 -0.0207935
Vene rubla RUB 75,40 0.1872296

Valdkonna töökuulutused