Autor: Siim Sultson • 11. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erinevalt konkurentsiametist, kes hiljuti heitis Tallinnale ette taksopeatuste kinnistamist ja konkurentsi solkimist, ei näe Tallink Takso selles probleemi. Otse vastupidi - sellises peatuste poliitikas näeb AS Tallink Takso juht Alger Holzmann edu võtit.

2008/2009. aasta kohta käiva majandusaasta lõpetas firma  kahjumiga 21, 218 miljonit krooni Selle lubas firma aruandes katta tulevaste perioodide kasumi arvel. Firma omakapital 31. augustil 2008 oli -3,722 miljonit krooni. Aasta hiljem, 31. augustil 2009 oli omakapital -7,540 miljonit krooni. Pikaajalisi kohustusi oli firmal vastavatel ajahetkedel fikseeritud 4,102 miljonit krooni, 3,672 miljonit krooni.

Kuidas on Tallink Taksol läinud 2010. aasta kaks esimest kuud? Kuidas laekusid tulud, kui suur oli kasum, käive? Milline oli klientide arv, võrreldes 2009. aasta esimese kahe kuuga?

Tallink Takso ärimahud ja klientide arv on viimase poolaasta sh käesoleva aasta esimese kahe kuu jooksul näidanud stabiilselt umbes 50 - 60%-list kasvu.

Head meelt teeb see, et lisaks väliskülaliste usaldusele oleme võitnud ka paljude kohalike klientide poolehoiu. Seda tõendab ka dispetšerkeskuse vahendusel tehtavate tellimuste arvu oluline kasv. Lisaks püsiklientide arvu tõusule on Tallink Takso laiendanud oma kohalolekut uute peatuste näol ka Tallinna olulisemates sõlmpunktides.

Aasta alguses alustasime klientide teenindamist Stockmanni kaubamaja peatuses ning märtsi algusest Tallinna lennujaamas. Meie jaoks on oluline teenust järjepidevalt edasi arendada, seega on veel palju teha. Majandustulemusi me hetkel kuude lõikes ei avalda.

Kuidas suhtute sellesse, et Tallinnas osa taksopeatusi on renditud teatud taksofirmadele? Kas see võib kahjustada konkurentsi taksoturul?

Antud küsimust tuleks vaadata hoopis takso kasutaja ehk kliendi seisukohast, kes eeldab, et avalikust peatusest võetud takso pakub stabiilselt head ja korrektset teenindust õigustatud hinna alusel ning vastab ka teatud kvaliteedi standarditele. Seega nii Tallinna linna kui ka eraõiguslike taksopeatuste haldajate puhul on peatuste väljarentimisel pigem küsimuseks teatud kvalitatiivsete nõuete (nagu näiteks võimalus tasuda nii pangakaardi kui kliendikaardiga, taksode turvalisus, puhtus, ühtne väljanägemine jne) täitmine vastava taksofirma poolt.

Perspektiivis peaks üldse meie taksondus arenema rohkem üksiksõitja tasandilt tugeva ja samas ka vastutusvõimelise taksoettevõtte kesksemaks. Näiteks peaks taksofirma  dispetšerkeskus suutma säilitada / salvestada kliendikõnesid, et lahendada hiljem võimalikke probleeme. Samuti võiks jälgida, kas ja kuidas vastab mingile taksoettevõttele väljastatud taksolubade arv vastava ettevõtte poolt tasutud maksudega.

Seetõttu ei peaks diskussioon arenema mitte üksikute peatuste teenindusõiguse üle, vaid ning taksoettevõtjatele esitatavate nõuete üle üldiselt - nii Tallinna kesk- kui äärelinnas. Ausat ja korrektset teenindust väärivad kõik kliendid.

Millised on ootused ja eesmärgid Tallink Taksol aastaks 2010? Milliseks võib see aasta kujuneda taksondusele tervikuna?

Eesmärgiks on läbi töötajate koolituste ja uute toodete juurutamise jätkuvalt arendada teenuse kvaliteeti.  Samuti kavatseme kindlasti luua uusi töökohti ja suurendada taksoparki, et kasvava nõudluse oludes tagada jätkuvalt klientide kiire ja kvaliteetne teenindus.

Teie firmal on omakapital miinuses. Kas omanik lisab firmasse lisaraha? Millal see võiks toimuda? Millisel moel seda tehakse?

Tallink Takso omakapital ei ole miinuses. Omanike poolsed investeeringud firmasse tehakse ja on tehtud vastavalt vajadusele pikaajalise äriplaani alusel.

Millist tulemust arvestate käibeks-kasumiks eelmise majandusaastaga võrreldes? Kas ootate alanud majandusaastalt kasumit, kahjumit või nullseisu?

AS Tallink Takso igakuised tulemused on võrreldes 2009. aasta tulemustega jõudsalt paranenud, sest ettevõte on suutnud endale turul tugeva positsiooni saavutada. 2010. aasta eesmärk on jooksvasse kasumisse jõuda.

Teie firma palgatöötajatest said FIE-d. Miks läks nii ja kas see puudutab kõiki Teie firma taksojuhte?

Tallink Takso alustas palgatöötajatega, et luua kiiresti efektiivne ja kvaliteedile orienteeritud organisatsioon. Samas arvestades olemasolevat praktikat taksonduses ja ka paljude seniste palgatöötajate soovi töötada FIE-na, oleme oma töövõtupoliitika muutnud paindlikumaks võimaldades juhtidele erinevaid ettevõtluse vorme.

Täna on AS Tallink Takso taksojuhtidest 40 % palgalised töötajad ja 60 % FIE'd. Viimastele oleme tavapärase rendilepingu kõrval asunud lisaks pakkuma ka võimalust töötada frantsiislepingu alusel. Seejuures kehtivad kõigile juhtidele sarnased nõuded töökultuuri kui teenindusstandardite osas.

Kuna Tallink Takso on viimase aasta jooksul võitnud juurde olulise arvu kliente ning lisandunud on uusi taksopeatusi, siis on tänaseks hüppeliselt suurenenud huvi töötamise vastu Tallink Takso kaubamärgi all – kas siis palgalisena või FIE-na. Seetõttu on meil kavas juba lähiajal suurendada oma autoparki ning värvata uusi töötajaid kõigi eelpool nimetatud lepinguvormide alusel.