Eesti ja intermodaalsus

Tundub vähetõenäoline, et Eesti on tulevikus suur eksportija, seega tuleb panustada transiitkauba mahtude suurendamisele, mis Eestit läbivad. Mis võiks siin olla "abimeheks", sellest kirjutab kuu lõpus toimuva Logistikaseminar 2010 peakorraldaja Elen Tsopp.

Intermodaalne transport on suhteliselt uus suund, mis kogub üha rohkem populaarsust. Seda peamiselt järgnevatel põhjustel: soovitakse alandada kogukulusid, olla keskkonnasõbralikum, lühendada tarneaegasid, samuti  suureneb veetava kauba turvalisus, sest hoidutakse vahekäsitlusest. Intermodaalse veo põhieelduseks on, et veos liigub lähtekohast sihtpunkti ühes kaubaruumis ehk veoühikus (nt konteineris, vahetatavas furgoonis, vahetatavas treileris-poolhaagises) erinevate transpordiliikide poolt veetuna.

Intermodaalsetel vedudel on maailmamajanduses kindlasti tulevikku ja seda ka Euroopa Liidu ühisturu piires. Mõned aastad tagasi ennustati, et konteineriseerumine globaalses transpordi- ja transiidisektoris jätkub kasvutempos 10-15%. Neid prognoose tuleb täna ilmselt allapoole korrigeerida. Samas näitavad viimased rahvusvahelised ülevaated, et lisaks Aasia-suunalisele liiklusele on taastumas kaupade veod konteinerites ka kõikidel Euroopa suundadel. Kui praegune majanduskriis, mis mõjutab tugevalt ka veondust ja logistikasektorit lõppeb, on oluline, kuidas jätkub edasine tööjaotus ning millised on arengud Hiina-Euroopa suhtes.

Millisel tasemel hetkel üldse on Eestis kasutatavad intermodaalsed transpordivahendid? Peamiselt esindavad Eestis intermodaalset transporti laevaühendused Skandinaavia riikide, Saksamaa ja teiste Euroopa riikidega. Lisaks eksisteerivad veel konteinerrongide ühendused Venemaa ja Aasia suunal. Konteinerrongide veovõimsused peaksid paranema, sellist vajadust nähakse just põhja-lõunasuunalistel vedudel, kaasates sealhulgas Soome eksport-import vedusid. Kuna pikemas perspektiivis on kasvavaks suunaks sõiduautode transiit, saab määravaks kiire ja ohutu piiriületus. Terminalid on vaja viia rahvusvahelisele tasandile. Lääne-ida suunaliste transiit- või eksport-import vedude tasemele võib praeguse majandusolukorra taustal anda rahuldava hinnangu.

Kui Eesti soovib enda kui transiidimaa väljavaateid parandada, on päris palju kitsaskohti, mis vajaksid arendamist. Kindlasti oleks vaja edendada konteinerterminale meie sadamates. Vastavad arendustööd on käimas nii Sillamäe kui Muuga sadamas. Täiendavaid investeeringuid vajavad ka sadamaid ühendavad ning transiidiveoseid teenindavad maanteed, samuti raudteeühendused. Üheks kitsaskohaks on praegu maanteepiiriületusega seonduv. Tänasel hetkel tekitavad tee ääres seisvad raskeveokid ohtliku olukorra nii endile kui ka teistele liiklejatele. Järjekorras seismine ei võimalda autojuhtidel järgida töö- ja puhkeaja reegleid ning tee ääres puuduvad ka korralikud sanitaartingimused. Parandamist vajab ka Eesti välismajanduspoliitika ühtne koordineeritus – riiklikud struktuurid ja teenistused peaksid töötama ühtse eesmärgi nimel, milleks on transiidi jätkuv arendamine ning Eestit läbivate kaubamahtude pidev suurendamine. Kavakindel ja koordineeritud müügistrateegia rahvuvahelisel tasandil võimaldab Eesti kui transiidimaa väljavaateid parandada.

Intermodaalsuse arengut toetab Eesti riik mitmeti. Peamiselt toimub see läbi investeeringute infrastruktuuri, seega luuakse paremaid võimalusi konteinterkaupade, sõiduautode trandiidi ja muude tarbekaupade veoks. Otseselt ei ole riigil kavas sekkuda uutes terminalides kasutatavate seadmete ega ka vastavate veovahendite hangetesse. 

Meretranspordi puhul jätkuvad riigi ja riigile kuuluva Tallinna sadama poolt investeeringud infrastruktuuri. Ligi 800 miljonit krooni maksma mineva Muuga sadama idaosa laienduse valmimine suurendab konteinerite käitlemise võimalusi. Lisaks mainitud Muuga sadama idaosa laiendamisele investeeritakse Koidula raudteepiirijaama väljaehitamisse suurusjärgus miljard krooni, samuti tehakse kokku üle 1,2 miljardi küündivaid investeeringuid Rail Baltica trassil (Tartu-Valga ja Tallinn-Tapa lõigul). Kaks riigile kuuluvat suurt transiidiettevõtet (AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Raudtee) teevad riigi toel ja heakskiidul investeeringuid, millest on kasu ka teistes sektoris tegutsevatel ettevõtetel.

Et raudtee veomahud on viimasel paaril aastal peaaegu kaks korda vähenenud, on see kaasa toonud ligikaudu kahekordse infrastruktuuri kasutustasude kasvu. Kuna on selge, et selline trend ei ole jätkusuutlik tegutsemiseks avatud kaubaturul konkurentsis meie naaberriikidega, valmistas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ette raudtee infrastruktuuri kasutustasude metoodika muudatuse, mis jõustus mais 2009. Uue metoodikaga kehtestatakse kasutustasude ülem- ja alampiirid hoidmaks meie transpordisektorit konkurentsivõimelisena. Lisaks sellele on ette valmistatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on raudtee läbilaskevõime jaotamise paindlikumaks muutmine.

Maanteetransporti silmas pidades on tähtis piirijärjekordade probleemi lahendamine ning vastavate ooteparklate väljaehitamine. Väljatöötamisel on ka parklate elektroonilise järjekorra süsteem.

Lisaks eelnevale jätkatakse EL fondide abil suuremahulisi investeeringuid maanteeinfrastruktuuri.

Ka selle aasta Logistikaseminaril, mis toimub 24.-25. märtsil Tallinki MS „Baltic Queen“ pardal, kus süvenetakse põhjalikult kahe päeva jooksul intermodaalsuse otstarbekusse, sisuliselt piiramatutesse võimalustesse, efektiivsusesse ning uute tehnika- ning IT-lahendustesse. Lisainfo aadressil www.logistikaseminar.ee.

Artikkel valmis koostöös transpordi arengu talitusspetsialisti Miiko Perisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,61 -0.1300873
Brasiilia reaal BRL 4,73 -1.3728595
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204593
Filipiinide peeso PHP 63,60 -0.0220064
Hiina jüaan CNY 8,05 -0.1463911
Hongkongi dollar HKD 9,17 -0.725548
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0215561
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.2950133
India ruupia INR 84,75 -0.0554298
Indoneesia ruupia IDR 17393,98 -0.4585072
Islandi kroon ISK 129,22 0.0077393
Jaapani jeen JPY 132,19 -0.1963005
Kanada dollar CAD 1,52 -0.171154
LAV rand ZAR 16,80 -0.0458001
Lõuna-Korea vonn KRW 1306,54 -0.5858899
Malaysia ringgit MYR 4,85 -0.4662148
Mehhiko peeso MXN 22,08 -0.35019
Norra kroon NOK 9,58 -0.1314143
Poola slott PLN 4,30 0.2960442
Rootsi kroon SEK 10,32 -0.0561531
Rumeenia leu RON 4,65 0.0365536
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.2614216
Suurbritannia nael GBP 0,90 1.171963
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.2125963
Taani kroon DKK 7,46 0.0227989
Tai baht THB 38,10 0.0727634
Tšehhi kroon CZK 25,59 0.1134541
Türgi liir TRY 7,36 0.8302848
Ukraina grivna UAH 32,92 -0.2261045
Ungari forint HUF 323,64 0.1423355
USA dollar USD 1,17 -0.2972399
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 -0.2555511
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.2164502
Vene rubla RUB 78,10 0.0046095

Valdkonna töökuulutused

ITELLA ESTONIA otsib ANALÜÜTIKUT

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib TRANSPORDIJUHTI

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

EDUKAS SUURETTEVÕTE otsib TARNEAHELA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

24. september 2018