Autor: Siim Sultson • 19. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Savisaare sõnul on ta teinud ettepaneku korraldada juuni alguses komitee liikmete visiit Balti riikidesse, et olukorraga kohapeal tutvuda. Muuhulgas on plaanis külastada Narva piiripunkti.

Samas ei saa eitada, et Euroopa poolt vaadates on projekt vähe edenenud. Läti on majandussurutise tõttu plaane vähemalt kahe aasta võrra edasi lükanud ning Leedus on asjad alles uuringute tasemel. Kõige kaugemale on jõutud Eestis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Anti Moppeli sõnul on Eestil aastaks 2011 Rail Baltica I etapi investeeringud tehtud. See etapp näeb ette suurendada liikumiskiirus Tallinn-Tapa-Tartu-Valga trassil 120 kilomeetrile tunnis. Sügisel valminud Valga-Tartu raudteelõigu rekonstrueerimine läks maksma 600 miljonit krooni, tuleval aastal valmiva Tapa-Tallinna trassi rekonstrueerimise maksumus on üle 700 miljoni krooni. Projekte aitab rahastada Euroopa Liit.

Teise etapiga tõuseks liikumiskiirus 160 kilomeetrile tunnis ning kolmanda etapiga ehitatakse välja Euroopa rööpalaiusega raudtee. Moppeli sõnul see kahe esimese etapi investeeringuid mõttetuks ei muuda – Venemaaga ühtse rööpalaiusega raudteel on perspektiiv kaubavahetuse arendamisel Venemaa ja Kasahstani suunal. Samuti on kasvavad turud Ukraina ja Valgevene.

II etapi investeeringuid ei ole Eesti veel otsustanud, kolmanda etapi kohta valiti äsja välja tasuvusuuringu koostaja. Uuringu teostamist koordineerib Läti ja aitab rahastada Euroopa Liit. „Siis selgub, kas minna teemaga edasi, lükata see majanduslikel põhjustel edasi või soiku jätta,“ ütles Moppel.

Üleeuroopalise tähtsusega transpordivõrgustike kavas on Rail Baltica valmimisajaks märgitud aasta 2020.