Autor: Siim Sultson • 18. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Jah, igas kuus on kaks-kolm juhtumit, kus peame juhiga maha istuma ja selgeks tegema, kuidas tal tuleb tasuda rikutud auto eest," tunnistas Heinsalu autojuhtide seas  veel levinud lohakust. Samas kaskoga on oma jutt.

Tüüpilisimad apsud ja lohakused on lumevalli või muu takistuse otsa lambdaanduri ning stangede purukssõitmine. Muidugi on ka erilisi juhtumeid: näiteks alles hiljuti hammustas ühel juhil vihane koer kummi katki, hiljem näris puruks ka plasttiiva.

Samas, möönis Heinsalu, on viimastel aastatel juhtide töökultuur oluliselt tõusnud. Osalt on see seotud töötuse kasvuga, osalt ka aina rangemate jälgimismeetodite kasutuselevõtuga. "Seda kinnitavad ka autode taastamisnumbrid," lisas ta.

Eesti Posti autod on üle riigi laiali ja nende korrasoleku eest seisab hea kohaliku üksuse ülem, kes kontrollib igal õhtul autode seisukorra üle. Lisaks saadetakse masinaid iga kahe kuu tagant kontrollima spetsialistid, kes uurivad autosid lähemalt ja pildistavad need üles. Saadud andmete põhjal hakataksegi siis uurima, mis ja miks juhtus ja kes on süüdi, seletas Heinsalu.

Juhtide jälgimiseks kasutatakse GPS-seadmeid, mis annavad ülevaate põhiliselt kütusekulu ja sõidutrajektoori kohta. "Ikka üritatakse teha oma sõite, nö kulusid vasakule. Küll püütakse tanklas tankida kanistrisse, küll tõmmata suuremal autol kütust voolikuga paagist - see kõik hakkab ju lõpuks silma... mitte kohe, aga lõpuks ikkagi, kui on näha, et kuude kaupa kütusekulud kõiguvad tugevalt," selgitas Heinsalu.

Näiteks uue käimasoleva hanke masinad varustatkse kõik GPS-seadmetega.

"Juhte on erinevaid -  on väga kohusetundlikke, on ka väga lohakaid. Juhi sõitu peegeldab auto remondikulu. Oleme nii ka lõpuks juhte koju ära saatnud," sõnas Heinsalu.