Eesti tulevik on väärikas teenindamises

Üle aasta Eesti majandst rapsinud kriis hakkab viimaks kohale jõudma ka vedajate-ladustajate sekka. Senine maotutes ja jäikades mahtudes mugav lihtmõtlemine hakkab tegema teed detailitäpsusele, paindlikkusele, läbimõeldusele, töötlevale mõtlemisele.

Tegemist on igati kiiduväärse arenguga, mille järele oli vajadus juba pikemat aega peale veonduse ka majanduses, vast ühiskonnaski tervikuna. Seega esiotsa ehmatavat ja hävingut külvanud kriisi tasub võtta kui vajalikku puhastustuld.

Liiati tuleb tunnistada, et oleme kriisisist pääsenud veel suhteliselt pehmelt, võrreldes Lätiga, Isalndiga. Mõneti meenutab see olukord ühiskonna murdeliste muutuste kujunemisi 17. sajandi keskpaiga Inglismaal ja 18. sajandi lõpu Prantsusmaal. Mõlema maa puhul on siin ühisnimetajaks revolutsioon, vastuhakk senisele, ajale jalgujäänud, ühiskonna tegelikkusega mitte arvestavale süsteemile. Kui Inglismaal saadi süsteemi reformimisega ühele poole suhteliselt valutult, siis Prantsusmaal toimus see poolteist sajandit hiljem suure kaosena. Tänaseks Suure Prantsuse Revolutsioonina tuntud sündmustik oli kui ammu käärima läinud odav vein, mis lõpuks kõva pauguga vastu taevast lendas. Niisamuti jäid prantslased oma ühiskonna kaasajastamisega ajale jalgu 20. sajandil, kui 1968. meeleavaldused Pariisis maailma tähelepanu köitsid.

Seega paratmatult kulgeva protsessi eitamine viib lõpuks valusa kogemuseni, vaat et katastroofini - seda nii laiemalt ühiskonlikult kui majanduslikult. Aeg areneb omasoodu ja paratmatult ühes sellega muutuvad olud. Niisiis on küsimus selles, kumma tee valib Eesti: kas inglaste või prantslaste oma?

Oludega tuleb ühelt poolt kohaneda, kuid teisalt ei saa minetada enesemina. Selle minetamisel pole enam ka kohanejat. Sellest arusaamiseks tuleb harjuda rohkem mõtlema kainelt oma peaga, uskuda endasse, loobuda enda süüdistamisest, süüdi tundmisest, samuti kaitsta end absurdsete süüdistuste eest. Tuleb olla enesekindel, säilitada eneseväärikus ja alustuseks austada ennast.... siis austavad sind ka teised.

Austada häbenemata oma riiki, kultuuri, majandust ning vajadusel nõuda seda teisteltki. Vastasel juhul pole meie väiksel rahval taanduda kuhugi, sest siis jääb üle vaid enese vaimne mahakustutamine ja füüsiline hävitamine...

Nagu kostis Tallinna Vabadussõja võidusamba kerkimisaegse "tantsu" ajal meie oma suusakuulsuse Allar Levandi niisama kuulus Moskva-juurtega abikaasa Anna Levandi umbes järgmiselt: mis rahvas te olete, kui suuda endale nii pika aja jooksul isegi ausammast püstitada. Ehk teisisõnu: kui te ei austa ennast, siis ärge lootkegi, et ka teised teid austavad.

Niisiis on aeg lõpetada pronksmehe teisaldamise kahetsemine, vigade otsimine ja enesesüüdiatamine, niisamuti selle mõju üle muigutamisele meie majandusele. Kõrvaldamine oli hädavajalik ja selleks oli viimane aeg. Pronksmehest sõltumatult oli idanaabril ammu kavatsus siinne transiit lõpetada. Seda kinnitab juba aastaid käiv mastaapne Ust-Luga Sadama ehitus, samuti kaubavoogude kanaliseerimine muudessegi  oma sadamatesse (milleks maksta vahendajatele-baltlastele rohkem?). Lisaks saabus meist sõltumatult üleilmne majanduskriis. Seega pronksmees on Ida hambus vaid oma käitumise õigustamiseks otsitud ettekääne. Idaga parimate suhete hoidmiseks ei pea orjameelselt nahast välja pugema. Küll aga tuleb käituda tasakaalukalt ja austavalt, ent läbimõeldult ja eneseväärikust säilitavalt.

Pole mõtet taga nutta buumiaegseid maotuid transiidimahte, mis nagu selgub, olidki siia maale mõeldud ajutistena, sest Venemaal ei saadud ilmselt nende käitlemisega ise hakkama. Siin ei aita ensesüüdistamine, idanaabri jumalikustamine. Suisa kohatutena kõlavad õhkamised nõukogude aegsete majandussidemete tiheduse üle ? la küll oli tore käia Leningradi turul kauplemas või muud kaupa Venemaale viimas, niisamuti ka tsaariaegsete viinavooride meenutamised. Muide viimanegi oli ajutise loomuga lahendus, millele tõmbas 19. sajandi lõpul kriipsu peale viina villimise muutmine vaid riigi monpoliks (nüüdse Liviko eelkäija sünd jne). Nii tasuks ju meenutada ka kahte suuremat ENSV sajandi logistikategu, kui said priiküüdi Siberisse  kokku 30 000 inimest. Neist 1949. aasta oma tasub tõsiselt meenutada veidi enam kui kuu pärast.

Samuti ei tasu võtta sinisilmselt Nordstreami gaasijuhet kui majanduslikku kasutoojat, vaid pigem üle meie peade käivat poliitilise konksuga paratamatust, kus Eesti, Läti, Leedu kuuluvad torusilmuse sisse, kuid Soome, Rootsi, Poola, Saksamaa jäävad sellest välja... Ka siin ei saanudki Eesti käituda oma seisukoha väljendamisel teisiti.

Seega tuleb loobuda orjameelsest mõtlemisest, vabaneda lootustest hakata taas läbi Eesti arendama massiivset lihttransiiti, nägemast vaid Idas majandusedu võtit. Asemele tuleb panna töötlev, mis siis, et mahtudelt lihtransiidist kordades väiksem, ent kvaliteetsem ja tootlikum transiit. Asemele tuleb pakkuda kliendikeskset teenust, laonduses keskenduda läbimõeldusele: senise alusekaupa mõtlemise peab vahetama välja pakikaupa mõtlemine. Lisaks tuleb keskenduda enam info ladustamisele ja töötlemisele - see trend on Eestis ka juba leviv. Infotöötlejana on Eesti juba kohta leidmas.

Raudteel tuleb tuleb vahepeal varjusurma vajunud reisrongiliiklus taastada ja luua selle baasil põhja ja lõuna ning ida ja lääne ühendaja. Samas, tasub tähele panna, et äsjalõppenud raudteefoorumil 1520 järel ilmnes, et venelastel on Eestit transiidiks ikkagi mõnevõrra vaja. Pealegi annab töötleva transiidi võtmes väärika teendindamise osas juba eeskuju Tallinna Sadam.

Niiet jõudu oma peaga mõtlemisel, lisaväärtuste loomisel - Eesti juba ongi teel väärika teenindaja, iseteadliku ida ja lääne lugupeetud ühendaja rolli poole!

Ah jaa: kumb tee siis ikkagi on Eestile parem: kas inglaste või prantslaste oma. Olen kindel, et inglaste oma, prantslaste varianti ei ela meie riik, rahvas ja majandus lihtsalt üle.

 

 

 

 

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0891663
Brasiilia reaal BRL 4,37 -1.1182289
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,68 0.1056816
Hiina jüaan CNY 7,81 0.0653478
Hongkongi dollar HKD 8,87 0.2351452
Horvaatia kuna HRK 7,38 -0.0270819
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.2757808
India ruupia INR 81,60 -0.2323164
Indoneesia ruupia IDR 16555,11 0.2386214
Islandi kroon ISK 139,78 -0.1714041
Jaapani jeen JPY 128,61 0.2494349
Kanada dollar CAD 1,51 -0.0330033
LAV rand ZAR 16,06 -0.9177764
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,15 0.0869198
Malaysia ringgit MYR 4,74 0.238724
Mehhiko peeso MXN 22,70 -0.6842154
Norra kroon NOK 9,73 0.2411228
Poola slott PLN 4,30 -0.0837209
Rootsi kroon SEK 10,35 0.6408012
Rumeenia leu RON 4,65 0.0300875
Singapuri dollar SGD 1,56 0.1994724
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.7505519
Šveitsi frank CHF 1,13 0.4092891
Taani kroon DKK 7,46 -0.0107194
Tai baht THB 37,17 0.0858933
Tšehhi kroon CZK 25,85 0
Türgi liir TRY 6,07 0.0214161
Ukraina grivna UAH 31,53 0.5824487
Ungari forint HUF 323,20 -0.0711128
USA dollar USD 1,13 0.2563196
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.735786
Valgevene rubla BYN 2,40 0.3885848
Vene rubla RUB 75,10 -0.0360712

Valdkonna töökuulutused