Tõstukimüük -90%, alanud on seisakuaasta

Tõstukite turu vähenemise kohta ei ole erilist mõtet enam protsente kasutada, kuna turg vähenes 10 korda, seega alles jäi üldse 10% nõudlusest, tõdeb oma tõstukimüügianalüüsis Laadur OÜ tegevjuht Fred Märtsoo.

2009 aasta oli Eestis enamusele tehnika müüjatele väga raske ja paljudel aladel oli nõudluse vähenemine 30% või enam tavaline asi.
WITS (World Industrial Trucks Statistcs) järgi oli 2009. aastal Eesti tõstukite turu suuruseks 93 ühikut, mida omavahel jagavad paarkümmend erinevat müüjat.
Statistika mõõdab tootajtele erinevates riikidest laekunud tellimusi ja 2009. aasta oli erakordne ka selle poolest, et mitmetes riikdies nagu Venemaa, Ukraina, aga ka Läti ja Leedu oli statiska kuude lõikes negatiivne – seega ühel kuul tehtud tellimused järgmisel kuul tühistati.

WITS jälgib ka erinevate tõstuki tüüpide müüki, jaotatdes tõstukid kolme peamisse kategooriasse:
Elektrilised vastukaalutõstukid
Sisepõlemismootoriga vastukaalutõstukid
Laotõstukid

Selline jaotus on ka kõige lihtsamalt tajutav, kuna näiteks Ameerika klasside süsteem on oluliselt keerulisem ja vähem ülevaatlik.
Kui üldiselt on Eurropas jaotus juba pikemat aega 50% vastukaalutõstukid ja 50% laotõstukid, kohati on laotõstukite osa isegi suurem, siis 2009. aastal oli Eestis kolme grupi vahel jaotus peaagu võrdne – igale kolmandik.

Võrdluses Läti ja Leeduga on riikide suurused ja tõstukite müügid saavutanud normaalse jaotuse ja olukord, kus kõigis kolmes riigis müüdi peaaegu ühepalju tõstukeid või Eestis kõigist rohkem, on tänaseks lõppenud.

2009. aastal oli Läti tulemsueks 136 ühikut ja Leedus 236 tõstukit, samas oli seal laotõstukite osakaal oluliselt suurem, Lätis 60% müügist ja Leedus isegi 80%. Selline jaotus tähendab, et aasta jooksul tehti mõni suurem tehing kõige väiksemate tõstukitega, mis arvuliselt on küll suur, aga kuna tegemist on kõige odavamate masinatega, siis rahaliselt on maht oluliselt väiksem.

2010. aastal ei ole ette näha tõstukite turu taastumist ja oodata on, et kogu nõudlus jääb 2009. aasta tasemele, seega jälle tuleb müüjatel jagada alla 100 ühikuga turgu ning sellest müügist ka ellu jääda. Kuigi mitmel pool on märke majanudse paranemisest, siis tõstukite turule ei saa positiivsust oodata, kuna möödunud buumi aastatel müüdi tõstukeid oluliselt rohkem kui tegelikult pikas perspektiivis neid vaja on.

Võrreldes muude riikidega ja arvestades Eesti elanike arvu, peaks normaalne tõstukite turg olema 300 ja 500 ühiku vahel, sõltuvalt ka sellest, kuidas satuvad tõstukite vahetamise tsüklid. Kuna mitmel aastal müüdi tõstukeid oluliselt rohkem, kui normaalselt vaja läheks, siis kulub veel mitu aastat, kus turg ei taastu, kuna kasutatavaid masinaid on veel piisavalt ja juurde midgai ei vajata.

Samuti on raskes olukorras tavaline tõstukite kasutusaja pikenemine kuni kaks korda ja ka see vähendab uute tõstukite vajadust.

Mujal Euroopas loodetav teenimisvõimalus suuremast hooldusest ja remondist ei pea samuti Eestis paika, kuna kasutusintensiivsus on vähenenud, tõstukijuhte saab valida, mis oluliselt säästab tehnikat ja varumasinaid on piisavalt. Seega ei ole oodata ka selles osas erilist turu paranemist ja vaikelu jätkub ka 2010. aastal.

2009. aastal toimus ka mitmeid muutusi turosaliste hulgas. Toyota muutis tegutsemispõhimõtteid sulgedes kontorid. Rocla loobus Eestis tegutsemisest üldse. Muutusi on oodata ka 2010 aastal, kuna ilmselgelt kõigile müüjatele ja hooldajatele enam tööd lihtsalt ei jätku.

Kindlasti jäävad veel mõneks ajaks alles nende tootjate esindused, kes hoiavad kinni buumieelsest valgete laikude puudumise poliitikast (kaardil ei tohtinud olla ühtegi riiki ega piirkonda, kus puudus esindus, kasumlikkus ei olnud tähtis) ja seetõttu lihtsalt peavad iga hinnaga edasi tegutsema.

Selline suhtumine oli veel 4-5 aastat tagasi valdav. Eelmisel aastal toimus  murrang ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on paljud tootjad sellest loobunud ega üritagi päris igas riigis tegutseda.

Edasi tegutsevad ka konservatiivselt majandanud ettevõtted, kes on jäänud oma põhitegevuse juurde ega tormanud kaasa kinnisvaraarenduse või ülikiire laienemisega. Samas on ilmselgelt oodata 2010. aastal mitmeid muudatusi. 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.1254469
Brasiilia reaal BRL 4,34 0.0692489
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0306937
Filipiinide peeso PHP 59,93 -0.0416959
Hiina jüaan CNY 7,71 -0.2522117
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.076317
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.017512
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.1460413
India ruupia INR 80,93 0
Indoneesia ruupia IDR 16105,62 -0.21128
Islandi kroon ISK 137,03 0.0218978
Jaapani jeen JPY 124,59 0.3059335
Kanada dollar CAD 1,51 -0.1252885
LAV rand ZAR 15,85 -0.0788181
Lõuna-Korea vonn KRW 1281,37 -0.2304704
Malaysia ringgit MYR 4,70 0.0937986
Mehhiko peeso MXN 21,77 -0.028478
Norra kroon NOK 9,76 -0.0675724
Poola slott PLN 4,29 0.0210064
Rootsi kroon SEK 10,24 -0.0400051
Rumeenia leu RON 4,77 0.1889248
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0129525
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1254991
Šveitsi frank CHF 1,13 0.088308
Taani kroon DKK 7,46 -0.0040188
Tai baht THB 36,05 -0.0870182
Tšehhi kroon CZK 25,63 0.0390274
Türgi liir TRY 6,06 0.061044
Ukraina grivna UAH 31,52 0.0704858
Ungari forint HUF 317,92 0.0125834
USA dollar USD 1,14 0.0704349
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.3567394
Valgevene rubla BYN 2,45 0.0654611
Vene rubla RUB 75,46 -0.0662164

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019