Autor: Siim Sultson • 5. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kütuseaktsiisi laekus aasta esimesel kuul 727,1 mln krooni. Jaanuarikuu seisuga on eelarvest täidetud 14,9 protsenti.

Kuna kütuse ladustamine on oluliselt keerulisem, moodustasid kütuse kütuse varud võrreldes teiste aktsiisikaupadega siiski võrdlemisi väikse osa.

Jaanuari lõpuks oli maksu- ja tolliameti andmetel maksutulusid riigieelarvesse laekunud 6,9 miljardit krooni, mis on 11,2 protsenti eelarves planeeritust.

Möödunud aasta jaanuaris laekus riigieelarvesse 5,9 miljardit krooni ehk 8,9 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest. Tavapärasest suuremad laekumised tulenevad eelkõige aktsiisikaupade varude soetamisest 1. jaanuaril 2010 jõustunud aktsiisimäärade tõusu eel.

 Sotsiaalmaksu laekus jaanuaris 2,4 miljardit krooni, mis moodustab 8,8 protsenti eelarves kavandatust. Palgatulu ja palgasaajate arvu aastane vähenemine on detsembris võrreldes novembriga kiirenenud. Samas on jaanuari laekumine võrreldes 2009. aasta detsembriga suurenenud tänu eelkõige palga väljamaksete tuntavale kasvule, palgatulu saajate arv võrreldes eelmise kuuga oluliselt ei muutunud. Füüsilise isiku tulumaksu laekus jaanuaris 445,6 miljonit krooni, mis on 13,8 protsenti eelarves kavandatust. Sarnaselt sotsiaalmaksule, on laekumine mõjutatud tavapärasest suurematest väljamaksetest. Kohalikele omavalitsustele laekus jaanuaris füüsilise isiku tulumaksu 809,7 miljonit krooni. Juriidilise isiku tulumaksu laekus jaanuari lõpuks 251,2 miljonit krooni. See on 10,4 protsenti riigieelarves planeeritust. Jaotatud kasumilt laekus tulumaksu jaanuaris 182 mln krooni ning erisoodustustelt 39,6 mln krooni. Käibemaksu laekus jaanuaris 2,2 miljardit krooni, mis moodustab 11,7 protsenti eelarves kavandatust. Jaanuari laekumised kujunesid tavapärasest tasemest oluliselt suuremaks eelkõige aktsiisikaupade varude soetamise tõttu, kuid mõju omas ka sesoonsus – detsembrikuu käibed olid võrreldes eelnevate kuudega suuremad. Alkoholiaktsiisi laekus jaanuaris 444,1 miljonit krooni. Jaanuarikuu lõpu seisuga on eelarvest täidetud 19,1 protsenti. Alkoholiaktsiisi tasuti tavapärasest ca kaks korda rohkem, mis viitab aktsiisitõusule eelnenud varude soetamisele. Tubakaaktsiisi laekus jaanuarikuu lõpu seisuga 785,1 miljonit krooni ning eelarvest on täidetud 42,9 protsenti. Tubakatoodete varumist võis täheldada juba novembris ning see tegevus jätkus ka detsembri jooksul. Tulenevalt võrdlemisi suurtest varudest võrreldes teiste aktsiisikaupadega, võib eeldada tavapäraste maksulaekumiste taastumist alles suveks. 

Sarnaselt alkoholi- ning tubakatoodetele varuti ka kütuseid. 

 varud võrreldes teiste aktsiisikaupadega siiski võrdlemisi väikse osa. Ettemaksukonto muutus vähendas jaanuaris laekunud maksusummasid 462,5 miljoni krooni võrra. Ettemaksukonto muutus näitab maksete tegemise ja nende tekkinud maksukohustuste katteks kasutamise vahet. Konto negatiivne muutus viitab, et jaanuaris tehti uusi ettemakseid vähem kui varasemaid ettemakseid ära kasutati.