Autor: Siim Sultson • 29. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtetel, kes tegelevad remondi ja hooldusega, neil kasvasid müügimahud aastaga 6%.

Madala nõudluse tõttu püsib vähenevas languses sõidukikaubanduse ettevõtet müük. Aastaga vähenesid mahud 15%, mis oli küll aasta väikseim kukkumine, kuid seda põhjustas pigem madal baastase kui nõudluse taastumine. Samas suurusjärgus vähenes ka ettevõtete müügitulu. Mootorikütuse jaemüük langes aastaga püsivhindades 11%, kuid hinnatõusust tingituna vähenes ettevõtete müügitulu vaid 1% võrra.

Detsembris vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 15%, ulatudes 5 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 20%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 15,5% (1,1 miljardi krooni võrra).

Langustrend jaekaubanduses on hakanud mõnevõrra pidurduma. Tarbijad on hakanud kohanema muutunud majandusliku olukorraga ning müügimahud on stabiliseerunud. Hetkel mõjutab jaekaubandust negatiivselt olukord tööturul, kus endiselt luuakse vähem töökohti kui neid ära kaob. Samuti vähendab inimeste ostuvõimet jätkuv palgataseme kohanemine praeguse konkurentsisituatsiooniga. Tarbijate jaoks leevendab mõnevõrra olukorda hindade langus, mis kompenseerib kasvõi osaliselt palgakärpeid.

Detsembris jäid müügimahud püsivhindades eelmisele aastale alla kõigis kaupluste gruppides peale kasutatud kaupade jaemüügi kauplustes ning muu jaemüügi väljaspool kauplusi (+2% võrreldes eelmise aastaga). Oluliselt aeglustus langus jaemüügil posti või interneti teel, vähenedes püsivhindades aastaga 13%. Eelnevalt olid selles segmendis keskmised kuised langused üle 30%. Müüki toetas jõuluhooaeg, mistõttu otsiti internetist ja kataloogidest soodsamaid pakkumisi.

Samuti aeglustus müügilangus toidukaupade kauplustes vähenedes aastaga 8% võrra. Hinnasurvest tingituna vähenes ettevõtete müügitulu ligi 13%. Lisaks üldisele hinnalangusele eelistavad tarbijad ka odavamaid tooteid, mis omakorda võib hakata mõjutama negatiivselt kaupluste marginaale.

Jätkuvalt püsib nõrgana müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Aastaga vähenesid mahud seal neljandiku võrra. Edukamaks osutus detsember tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügis, mis vähenes aastaga 12%. See oli ka väikseim aastane langus alates jaanuari kuust. Ettevõtete müügitulu jäi aasta varasemale alla 28 miljoni krooni võrra. Farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük vähenes aastaga 12%, samas kuises võrdluses jätkus kiire kasv, mis ulatus 9%ni.

Madala nõudluse tõttu püsib languses sõidukikaubanduse ettevõtet müük. Aastaga vähenesid mahud 15%, mis oli küll aasta väikseim kukkumine, kuid seda põhjustas pigem madal baastase kui nõudluse taastumine. Samas suurusjärgus vähenes ka ettevõtete müügitulu. Mõnevõrra paremini läks ettevõtetel, kes tegelevad remondi ja hooldusega, neil kasvasid müügimahud aastaga 6%. Mootorikütuse jaemüük langes aastaga püsivhindades 11%, kuid hinnatõusust tingituna vähenes ettevõtete müügitulu vaid 1% võrra.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt jaanuaris korraldatud küsitluse kohaselt kasvas kaubanduse kindlustunde indikaator võrreldes detsembriga kaheksa punkti võrra, olles 4 punkti võrra kõrgemal 2009. aasta keskmisest tasemest. Positiivsemaks muutusid viimase kolme kuu müügi indikaator ja ootused hinnatõusu suhtes. Samuti on paranenud tarbijate kindlustunne, seda nii perekonna kui ka riigi rahandusliku olukorra suhtes järgmisel kaheteistkümnel kuul.