Autor: Siim Sultson • 20. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Detsembris jätkus ekspordihindade aastase langustempo aeglustumine, mil hinnad olid 2008. aasta samast kuust veel keskmiselt 2,6% võrra madalamad. Samas novembrikuuga võrreldes oli 0,5%line kasv.

Enam mõjutas ekspordihindade kuulist muutust hinnatõus toiduainete ja jookide ning metallitootmises. Kuigi impordihinnad olid veel paar kuud tagasi kiiremas languses kui ekspordihinnad, siis detsembris pöördusid nad pärast aastast kukkumist taas tõusule (kasv võrreldes aastatagusega 1,5%). Aastast kasvu toetasid kõige rohkem naftasaadused.

Detsembris oli suurima aastase langusega endiselt palgi ekspordihind, kuid langustempo oli jõudnud juba 20% allapoole, juulis ulatus see veel kolmandikuni. Ka metallitööstuses jätkus ekspordihindade langustempo pidurdumine (-15%ni) ja eelnevast kuust olid hinnad juba 3% võrra kõrgemad. Novembriga võrreldes tõusid hinnad kõige kiiremini aga toiduainete ja jookide tootmises (kasv 6,5%), mis kahandas aastast langust vaid 3%ni. Kui majandusolukord paraneb, tõuseb kõigepealt nõudlus esmatarbekaupadele. 2008. aasta detsembriga võrreldes suutsid oma tooteid välisturgudele müüa mõnevõrra kõrgemate hindadega ehitusmaterjalide, rõiva- ja keemiatoodete tootjad, kusjuures keemiatööstuses olid hinnad pärast pikaajalist langustrendi esimest kuud väikese kasvuga.

Impordihindu enim mõjutanud naftasaaduste sisseveohinnad olid detsembris aastatagusest ligi veerandi võrra kõrgemad. Metallide impordihindade langustrendi aeglustumine jätkus ja hinnad olid 2008. aasta samast kuust ligikaudu kümnendiku võrra madalamad. Ka põllumajandussaaduste sisseveo hinnad olid ligi kümnendiku ulatuses väiksemad. Puidu ja puittoodete ning mootorsõidukite sisseveo hinnad näitasid aga paari protsendi suurust kasvu.

Järgneval kuul võib oodata ekspordi- ja impordihindade osas sarnaseid muutusi eelneva kuuga. Nafta maailmaturuhind on 2010. aasta alguskuul oluliselt kõrgem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel jäid tootjahinnad töötlevas tööstuses detsembris 2009 eelmise kuu tasemele, aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 2,2% madalamad. Samas suurusjärgus on tootjahindade langus olnud ka Euroopa Liidus tervikuna, tulenevalt mitmetest sarnastest mõjuteguritest – madal nõudlus, tootmiskulude kärpimine, toorainete maailmaturu hindade muutused.

Toiduainete tootmises on hinnad langenud aastaga 6,8%, kuid kuises võrdluses on märgata juba hindade stabiliseerumist (+0,2% võrreldes eelmise kuuga). Tooraine on hakanud kallinema ning samuti on paranenud nõudlus sektori toodangu vastu. Joogitootmises jäid hinnad aasta varasemaga samale tasemele.

Teistest harudest iseloomustas suurem tootjahindade langus jätkuvalt metalltoodete tootmist (langus võrreldes 2008. aasta detsembriga 13,2%) ning mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmist (ehitusmaterjalid, -9,2%). Raua ja terase hinnatase on 2008. aasta kõrgtasemest endiselt tunduvalt madalam, samas teiste metallide hinnad on maailmaturul läbi 2009. aasta olnud pigem kasvutrendil. Nõudluse kasv maailmaturul annab alust loota, et hindade edasine langus peatub, samas ettevõtjate hinnangul lähikuudel müügihindade kasvu ette näha ei ole. Ehitusmaterjalide tootmine on rohkem sõltuv siseturust ning selles osas on ootused tagasihoidlikumad, kuid ka siin võib eeldada hinnataseme stabiliseerumist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on hindade lähituleviku arengute osas enamiku ettevõtjate (kolmveerand küsitletutest) meelestatus kaldunud hindade püsimise suunas. On vähenenud hinnalangust prognoosivate ettevõtjate osatähtsus ning kasvanud hindade tõusu ootavate ettevõtete arv. Hinnatõusu ootused on kõrgemad keemiatööstuses, müügihindade langust prognoosivaid ettevõtjaid on keskmisest rohkem metalli- ja masinatööstuses.