MKM: Import naftasaaduste, eksport toidu ja metalli nägu

Ekspordihinna pöörasid tõusule toit ja metall, importi turgutasid naftatooted, teatab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma 2009. aasta teemalises kommentaaris.

Detsembris jätkus ekspordihindade aastase langustempo aeglustumine, mil hinnad olid 2008. aasta samast kuust veel keskmiselt 2,6% võrra madalamad. Samas novembrikuuga võrreldes oli 0,5%line kasv.

Enam mõjutas ekspordihindade kuulist muutust hinnatõus toiduainete ja jookide ning metallitootmises. Kuigi impordihinnad olid veel paar kuud tagasi kiiremas languses kui ekspordihinnad, siis detsembris pöördusid nad pärast aastast kukkumist taas tõusule (kasv võrreldes aastatagusega 1,5%). Aastast kasvu toetasid kõige rohkem naftasaadused.

Detsembris oli suurima aastase langusega endiselt palgi ekspordihind, kuid langustempo oli jõudnud juba 20% allapoole, juulis ulatus see veel kolmandikuni. Ka metallitööstuses jätkus ekspordihindade langustempo pidurdumine (-15%ni) ja eelnevast kuust olid hinnad juba 3% võrra kõrgemad. Novembriga võrreldes tõusid hinnad kõige kiiremini aga toiduainete ja jookide tootmises (kasv 6,5%), mis kahandas aastast langust vaid 3%ni. Kui majandusolukord paraneb, tõuseb kõigepealt nõudlus esmatarbekaupadele. 2008. aasta detsembriga võrreldes suutsid oma tooteid välisturgudele müüa mõnevõrra kõrgemate hindadega ehitusmaterjalide, rõiva- ja keemiatoodete tootjad, kusjuures keemiatööstuses olid hinnad pärast pikaajalist langustrendi esimest kuud väikese kasvuga.

Impordihindu enim mõjutanud naftasaaduste sisseveohinnad olid detsembris aastatagusest ligi veerandi võrra kõrgemad. Metallide impordihindade langustrendi aeglustumine jätkus ja hinnad olid 2008. aasta samast kuust ligikaudu kümnendiku võrra madalamad. Ka põllumajandussaaduste sisseveo hinnad olid ligi kümnendiku ulatuses väiksemad. Puidu ja puittoodete ning mootorsõidukite sisseveo hinnad näitasid aga paari protsendi suurust kasvu.

Järgneval kuul võib oodata ekspordi- ja impordihindade osas sarnaseid muutusi eelneva kuuga. Nafta maailmaturuhind on 2010. aasta alguskuul oluliselt kõrgem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel jäid tootjahinnad töötlevas tööstuses detsembris 2009 eelmise kuu tasemele, aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 2,2% madalamad. Samas suurusjärgus on tootjahindade langus olnud ka Euroopa Liidus tervikuna, tulenevalt mitmetest sarnastest mõjuteguritest – madal nõudlus, tootmiskulude kärpimine, toorainete maailmaturu hindade muutused.

Toiduainete tootmises on hinnad langenud aastaga 6,8%, kuid kuises võrdluses on märgata juba hindade stabiliseerumist (+0,2% võrreldes eelmise kuuga). Tooraine on hakanud kallinema ning samuti on paranenud nõudlus sektori toodangu vastu. Joogitootmises jäid hinnad aasta varasemaga samale tasemele.

Teistest harudest iseloomustas suurem tootjahindade langus jätkuvalt metalltoodete tootmist (langus võrreldes 2008. aasta detsembriga 13,2%) ning mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmist (ehitusmaterjalid, -9,2%). Raua ja terase hinnatase on 2008. aasta kõrgtasemest endiselt tunduvalt madalam, samas teiste metallide hinnad on maailmaturul läbi 2009. aasta olnud pigem kasvutrendil. Nõudluse kasv maailmaturul annab alust loota, et hindade edasine langus peatub, samas ettevõtjate hinnangul lähikuudel müügihindade kasvu ette näha ei ole. Ehitusmaterjalide tootmine on rohkem sõltuv siseturust ning selles osas on ootused tagasihoidlikumad, kuid ka siin võib eeldada hinnataseme stabiliseerumist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on hindade lähituleviku arengute osas enamiku ettevõtjate (kolmveerand küsitletutest) meelestatus kaldunud hindade püsimise suunas. On vähenenud hinnalangust prognoosivate ettevõtjate osatähtsus ning kasvanud hindade tõusu ootavate ettevõtete arv. Hinnatõusu ootused on kõrgemad keemiatööstuses, müügihindade langust prognoosivaid ettevõtjaid on keskmisest rohkem metalli- ja masinatööstuses.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.1317192
Brasiilia reaal BRL 4,33 0.0346244
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0204625
Filipiinide peeso PHP 60,01 0.0933987
Hiina jüaan CNY 7,71 -0.2483315
Hongkongi dollar HKD 8,91 0.0370362
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.017512
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.0478824
India ruupia INR 80,93 0.0086499
Indoneesia ruupia IDR 16111,32 -0.1759634
Islandi kroon ISK 137,03 0.0218978
Jaapani jeen JPY 124,63 0.338137
Kanada dollar CAD 1,51 -0.151665
LAV rand ZAR 15,84 -0.1406115
Lõuna-Korea vonn KRW 1281,21 -0.2429282
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.0575583
Mehhiko peeso MXN 21,74 -0.1249357
Norra kroon NOK 9,76 -0.0296909
Poola slott PLN 4,28 -0.002334
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.0312235
Rumeenia leu RON 4,77 0.1826273
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0323813
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0684541
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0353232
Taani kroon DKK 7,47 0.0066979
Tai baht THB 36,04 -0.1222135
Tšehhi kroon CZK 25,64 0.0546384
Türgi liir TRY 6,07 0.1930311
Ukraina grivna UAH 31,51 0.0352429
Ungari forint HUF 317,86 -0.0062917
USA dollar USD 1,14 0.0352175
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.2437719
Valgevene rubla BYN 2,45 0.0368219
Vene rubla RUB 75,51 0.0027811

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019