MKM: Import naftasaaduste, eksport toidu ja metalli nägu

Ekspordihinna pöörasid tõusule toit ja metall, importi turgutasid naftatooted, teatab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma 2009. aasta teemalises kommentaaris.

Detsembris jätkus ekspordihindade aastase langustempo aeglustumine, mil hinnad olid 2008. aasta samast kuust veel keskmiselt 2,6% võrra madalamad. Samas novembrikuuga võrreldes oli 0,5%line kasv.

Enam mõjutas ekspordihindade kuulist muutust hinnatõus toiduainete ja jookide ning metallitootmises. Kuigi impordihinnad olid veel paar kuud tagasi kiiremas languses kui ekspordihinnad, siis detsembris pöördusid nad pärast aastast kukkumist taas tõusule (kasv võrreldes aastatagusega 1,5%). Aastast kasvu toetasid kõige rohkem naftasaadused.

Detsembris oli suurima aastase langusega endiselt palgi ekspordihind, kuid langustempo oli jõudnud juba 20% allapoole, juulis ulatus see veel kolmandikuni. Ka metallitööstuses jätkus ekspordihindade langustempo pidurdumine (-15%ni) ja eelnevast kuust olid hinnad juba 3% võrra kõrgemad. Novembriga võrreldes tõusid hinnad kõige kiiremini aga toiduainete ja jookide tootmises (kasv 6,5%), mis kahandas aastast langust vaid 3%ni. Kui majandusolukord paraneb, tõuseb kõigepealt nõudlus esmatarbekaupadele. 2008. aasta detsembriga võrreldes suutsid oma tooteid välisturgudele müüa mõnevõrra kõrgemate hindadega ehitusmaterjalide, rõiva- ja keemiatoodete tootjad, kusjuures keemiatööstuses olid hinnad pärast pikaajalist langustrendi esimest kuud väikese kasvuga.

Impordihindu enim mõjutanud naftasaaduste sisseveohinnad olid detsembris aastatagusest ligi veerandi võrra kõrgemad. Metallide impordihindade langustrendi aeglustumine jätkus ja hinnad olid 2008. aasta samast kuust ligikaudu kümnendiku võrra madalamad. Ka põllumajandussaaduste sisseveo hinnad olid ligi kümnendiku ulatuses väiksemad. Puidu ja puittoodete ning mootorsõidukite sisseveo hinnad näitasid aga paari protsendi suurust kasvu.

Järgneval kuul võib oodata ekspordi- ja impordihindade osas sarnaseid muutusi eelneva kuuga. Nafta maailmaturuhind on 2010. aasta alguskuul oluliselt kõrgem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel jäid tootjahinnad töötlevas tööstuses detsembris 2009 eelmise kuu tasemele, aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 2,2% madalamad. Samas suurusjärgus on tootjahindade langus olnud ka Euroopa Liidus tervikuna, tulenevalt mitmetest sarnastest mõjuteguritest – madal nõudlus, tootmiskulude kärpimine, toorainete maailmaturu hindade muutused.

Toiduainete tootmises on hinnad langenud aastaga 6,8%, kuid kuises võrdluses on märgata juba hindade stabiliseerumist (+0,2% võrreldes eelmise kuuga). Tooraine on hakanud kallinema ning samuti on paranenud nõudlus sektori toodangu vastu. Joogitootmises jäid hinnad aasta varasemaga samale tasemele.

Teistest harudest iseloomustas suurem tootjahindade langus jätkuvalt metalltoodete tootmist (langus võrreldes 2008. aasta detsembriga 13,2%) ning mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmist (ehitusmaterjalid, -9,2%). Raua ja terase hinnatase on 2008. aasta kõrgtasemest endiselt tunduvalt madalam, samas teiste metallide hinnad on maailmaturul läbi 2009. aasta olnud pigem kasvutrendil. Nõudluse kasv maailmaturul annab alust loota, et hindade edasine langus peatub, samas ettevõtjate hinnangul lähikuudel müügihindade kasvu ette näha ei ole. Ehitusmaterjalide tootmine on rohkem sõltuv siseturust ning selles osas on ootused tagasihoidlikumad, kuid ka siin võib eeldada hinnataseme stabiliseerumist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on hindade lähituleviku arengute osas enamiku ettevõtjate (kolmveerand küsitletutest) meelestatus kaldunud hindade püsimise suunas. On vähenenud hinnalangust prognoosivate ettevõtjate osatähtsus ning kasvanud hindade tõusu ootavate ettevõtete arv. Hinnatõusu ootused on kõrgemad keemiatööstuses, müügihindade langust prognoosivaid ettevõtjaid on keskmisest rohkem metalli- ja masinatööstuses.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.0185494
Brasiilia reaal BRL 4,24 -0.0353765
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0204551
Filipiinide peeso PHP 61,89 -0.0355337
Hiina jüaan CNY 7,96 -0.0351556
Hongkongi dollar HKD 9,01 -0.0366089
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0107907
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.0524596
India ruupia INR 84,59 -0.0342705
Indoneesia ruupia IDR 17414,93 -0.0347856
Islandi kroon ISK 136,99 -0.0218946
Jaapani jeen JPY 129,51 -0.0077208
Kanada dollar CAD 1,50 0.0334046
LAV rand ZAR 16,37 -0.026261
Lõuna-Korea vonn KRW 1295,50 -0.0809842
Malaysia ringgit MYR 4,77 -0.0335366
Mehhiko peeso MXN 21,69 -0.029495
Norra kroon NOK 9,44 -0.0169434
Poola slott PLN 4,29 -0.0233019
Rootsi kroon SEK 10,31 -0.018433
Rumeenia leu RON 4,66 0.0021447
Singapuri dollar SGD 1,58 -0.025243
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0912617
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.0174764
Taani kroon DKK 7,46 0.0026814
Tai baht THB 37,40 0.1496701
Tšehhi kroon CZK 25,82 -0.0387087
Türgi liir TRY 6,43 0.1604636
Ukraina grivna UAH 32,08 -0.0348978
Ungari forint HUF 321,79 -0.0590099
USA dollar USD 1,15 -0.0347856
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 0.1196581
Valgevene rubla BYN 2,42 0.0041322
Vene rubla RUB 75,35 0.0268164

Valdkonna töökuulutused