Veomajandus 20 aasta pärast

Transpordi ja logistika arengut vormivad enim piiratud (kütuse)varud ja kasvav keskkonnateadlikkus, au sisse tõuseb kohalik toode. Kuidas see kujuneb, sellest kirjutab PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitor Eva Jansen

Transpordisektori tulevikku mõjutavad enim nafta hind ning see kas ressursside tarbimine ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale jääb jätkusuutlikkuse piiridesse. Kummagi osas on täpsemaid ennustusi raske teha, kuna arenguid mõjutavaid tegureid on äärmiselt palju ning nende vastastikkune mõju keeruline.

Toornafta hind on ajalooliselt olnud äärmiselt volatiilne, tõustes alles hiljuti kahe aastaga 40 dollarilt 140-le ning on üllatav kui (suhteliselt) valutult ettevõtted nii Eestis kui välismaal sellest põhjustatud autokütuse hinnatõusu vastu võtsid. On aga üsna kindel, et hinnatõusud ja hinnakõikumised kiirendavad innovatsiooni, mis viib pöördumatult naftast toodetud kütuste enimeelistatud staatuse kadumiseni. Vaid vähesed arvavad, et fossiilsetel kütustel oleks kaugemas perspektiivis tulevikku – ennem on küsimus selles, kas murrang leiab aset pigem lähema 20 või 200 aasta jooksul.

Kopenhaageni kliimakõneluste suhteline ebaõnnestumine näitas ka selgelt, et kasvuhoonegaaside vähendamine ja muud jätkusuutlikkusele suunatud algatused ei ole arengumaade poolt sugugi ühemõtteliselt tunnustatud ettevõtmised. Ühelt poolt võivad need algatused juba olla hiljaks jäänud, sest saastamise „inerts“ on väga suur. Teiselt poolt võib hiljaksjäämise tajumine tekitada ka olukorra, kus üleminek uutele tehnoloogiatele toimub olulise riikliku surve mõjul ning lühikese aja jooksul.

Vaatleme eelöeldu valguses, millised on tänasega võrreldes tõenäolisemad ja suurima mõjuga muutused, mis transpordi- ja logistikasektoris aastaks 2030 on aset leidnud

Kaubatarnete täielik reaalaja-kontroll

Eksperdid ei kahtle, et GPS ja RFID kiibid (või neid asendav sama eesmärki täitev tehnoloogia) on 20 aasta pärast absoluutne tööstusharu norm. Lausandmetöötluse (ubiquitous computing s.t. andmetöötluse integreerimine kogu keskkonda) kasutamine võimaldab Interneti-rakenduste vahendusel igal hetkel omada ja jagada täielikku ülevaadet eri objektide asukoha, teekonna ja keskkonnatingimuste kohta ning kui täna juhib saadetiste ja ladustatavate objektide protsessi tarkvara ja automaatika, siis tulevikus jagavad raadio-kiipidega varustatud pakid ja konteinerid süsteemile ise „käske“. Eelkirjeldatu eesmärgiks on mõistagi suurem kiirus, täpsus ja paindlikkus s.t. efektiivsus ning ettevõtete konkurentsieeliseks kõike seda võimaldav tehnoloogiline ressurss.

Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale:

Kliima soojenemist põhjustavate keskkonnamõjude vähendamine soovitaval määral läheb hinnanguliselt maksma 600 miljardit kuni 1,5 triljonit dollarit aastas. Sellest summast vaid 10-20% saab lähtuma valitsuste otseinvesteeringutest ning ülejäänu tuleb kinni maksta ettevõtetel ja/või tarbijatel. Näib üsna tõenäoline, et transpordi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside eest tuleb rahakotti kergendama hakata tarbijatel, transpordiettevõtted peavad aga haldama saastekulude hindamist, jaotamist ja administreerimist ning kandma sellest lähtuvaid lisakulusid. Kaugemas tulevikus võib transpordiettevõtteid aga oodata ees ka kõikide muude keskkonnamõjude s.h. lämmastikuühendite, aga miks mitte ka mürasaaste mõju hindamine.

Muutused tarbijaeelistustes: kodumaine toode tõuseb au sisse

Eelmises punktis kirjeldatud hinnatõusust, aga ka tarbijate üldisest kasvavast keskkonnateadlikkusest võib kujuneda tõeline kaigas globaliseerumisratta kodarates. Kui transpordikulud keskkonnamaksude tõttu tõusevad, suureneb kodumaise toodangu konkurentsivõime ning mida väiksemad tarnemahud, seda kallimaks kujuneb omahind. Rikaste riikide jaoks võib probleemiks saada näiteks banaanide ja mangode hind või kättesaadavus, vaesemad riigid võivad aga ilma jääda olulistest eksporttuludest. Transpordi- ja logistikasektori jaoks tähendaks selle arengu teostumine aga olulist ümberprofileerumise ja lokaliseerumise vajadust.

Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt

Inimjuhtimist mittevajavate transpordivahendite potentsiaal on väga suur ning selles suunas liikuv tehnoloogiline areng kiire, näiteks sõiduautode automaatne parkimissüsteem või lennujaamade täisautomaatsed pagasikärud. Enne aga, kui juhita kaubaveoauto maanteele või linnaliiklusesse saata, on vaja veel mitmeid tehnoloogilisi uuendusi ning eeldatavalt väga suuri investeeringuid infrastruktuuri. Ometigi on suuremast täpsusest ja efektiivsusest saadav võimalik konkurentsieelis ettevõtete jaoks suure potentsiaaliga.

Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks

Suurenevad transpordikulud sunnivad transpordiettevõtteid kasutusele võtma ka suuremaid veovahendeid. See suundumus on eriti ilmne kaubalaevanduses, kus uusi ülisuuri konteinerlaevu ehitatakse aina suuremate mõõtmetega. Kui veel mõni aasta tagasi liigitati 6000 suurt merekonteinerit (TEU) mahutavaid laevu „suurteks“, siis tänaste suurimate laevade mahutavus on juba 15 000 TEU ning kavandatavad, kuni 22 000 TEU mahtuvusega megalaevad peaksid transpordikulusid ühiku kohta veelgi vähendama. Sama tendents puudutab ka veoautosid ja transpordilennukeid, ehkki siin on infrastruktuurist tulenevad piirangud ilmsemad ning lähema 20 aasta jooksul ei usuta, et tänaste kõige suuremate veokite-lennukite mõõtmed ületatakse.

 Artikkel põhineb PricewaterhouseCoopers’i uuringul Transportation & Logistics 2030: How will supply chains evolve in an energy-constrained, low carbon world?


12. jaanuar 2010

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,61 -0.0742988
Brasiilia reaal BRL 4,75 -0.1029671
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0255663
Filipiinide peeso PHP 63,64 0.0754776
Hiina jüaan CNY 8,05 -0.1017913
Hongkongi dollar HKD 9,17 -0.112253
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.1023431
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.1406939
India ruupia INR 84,78 -0.1013314
Indoneesia ruupia IDR 17454,41 0.2619939
Islandi kroon ISK 129,21 -0.0232126
Jaapani jeen JPY 132,16 -0.0680529
Kanada dollar CAD 1,52 0.0131822
LAV rand ZAR 16,86 0.4121403
Lõuna-Korea vonn KRW 1313,48 0.3476122
Malaysia ringgit MYR 4,85 0.0185552
Mehhiko peeso MXN 22,14 0.1207293
Norra kroon NOK 9,56 -0.1295134
Poola slott PLN 4,31 0.006967
Rootsi kroon SEK 10,32 -0.0803711
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0343975
Singapuri dollar SGD 1,60 0.0062375
Suurbritannia nael GBP 0,90 -0.1113214
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0177604
Taani kroon DKK 7,46 -0.0241319
Tai baht THB 38,13 0.2063265
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.0156372
Türgi liir TRY 7,40 1.3220381
Ukraina grivna UAH 32,91 -0.101982
Ungari forint HUF 324,03 0.0123461
USA dollar USD 1,17 -0.0851209
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 -0.0454804
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.1022913
Vene rubla RUB 78,14 0.0887692

Valdkonna töökuulutused

EDUKAS SUURETTEVÕTE otsib TARNEAHELA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

24. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib TRANSPORDIJUHTI

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib ANALÜÜTIKUT

Itella Estonia OÜ

27. september 2018