Veomajandus 20 aasta pärast

Transpordi ja logistika arengut vormivad enim piiratud (kütuse)varud ja kasvav keskkonnateadlikkus, au sisse tõuseb kohalik toode. Kuidas see kujuneb, sellest kirjutab PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitor Eva Jansen

Transpordisektori tulevikku mõjutavad enim nafta hind ning see kas ressursside tarbimine ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale jääb jätkusuutlikkuse piiridesse. Kummagi osas on täpsemaid ennustusi raske teha, kuna arenguid mõjutavaid tegureid on äärmiselt palju ning nende vastastikkune mõju keeruline.

Toornafta hind on ajalooliselt olnud äärmiselt volatiilne, tõustes alles hiljuti kahe aastaga 40 dollarilt 140-le ning on üllatav kui (suhteliselt) valutult ettevõtted nii Eestis kui välismaal sellest põhjustatud autokütuse hinnatõusu vastu võtsid. On aga üsna kindel, et hinnatõusud ja hinnakõikumised kiirendavad innovatsiooni, mis viib pöördumatult naftast toodetud kütuste enimeelistatud staatuse kadumiseni. Vaid vähesed arvavad, et fossiilsetel kütustel oleks kaugemas perspektiivis tulevikku – ennem on küsimus selles, kas murrang leiab aset pigem lähema 20 või 200 aasta jooksul.

Kopenhaageni kliimakõneluste suhteline ebaõnnestumine näitas ka selgelt, et kasvuhoonegaaside vähendamine ja muud jätkusuutlikkusele suunatud algatused ei ole arengumaade poolt sugugi ühemõtteliselt tunnustatud ettevõtmised. Ühelt poolt võivad need algatused juba olla hiljaks jäänud, sest saastamise „inerts“ on väga suur. Teiselt poolt võib hiljaksjäämise tajumine tekitada ka olukorra, kus üleminek uutele tehnoloogiatele toimub olulise riikliku surve mõjul ning lühikese aja jooksul.

Vaatleme eelöeldu valguses, millised on tänasega võrreldes tõenäolisemad ja suurima mõjuga muutused, mis transpordi- ja logistikasektoris aastaks 2030 on aset leidnud

Kaubatarnete täielik reaalaja-kontroll

Eksperdid ei kahtle, et GPS ja RFID kiibid (või neid asendav sama eesmärki täitev tehnoloogia) on 20 aasta pärast absoluutne tööstusharu norm. Lausandmetöötluse (ubiquitous computing s.t. andmetöötluse integreerimine kogu keskkonda) kasutamine võimaldab Interneti-rakenduste vahendusel igal hetkel omada ja jagada täielikku ülevaadet eri objektide asukoha, teekonna ja keskkonnatingimuste kohta ning kui täna juhib saadetiste ja ladustatavate objektide protsessi tarkvara ja automaatika, siis tulevikus jagavad raadio-kiipidega varustatud pakid ja konteinerid süsteemile ise „käske“. Eelkirjeldatu eesmärgiks on mõistagi suurem kiirus, täpsus ja paindlikkus s.t. efektiivsus ning ettevõtete konkurentsieeliseks kõike seda võimaldav tehnoloogiline ressurss.

Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale:

Kliima soojenemist põhjustavate keskkonnamõjude vähendamine soovitaval määral läheb hinnanguliselt maksma 600 miljardit kuni 1,5 triljonit dollarit aastas. Sellest summast vaid 10-20% saab lähtuma valitsuste otseinvesteeringutest ning ülejäänu tuleb kinni maksta ettevõtetel ja/või tarbijatel. Näib üsna tõenäoline, et transpordi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside eest tuleb rahakotti kergendama hakata tarbijatel, transpordiettevõtted peavad aga haldama saastekulude hindamist, jaotamist ja administreerimist ning kandma sellest lähtuvaid lisakulusid. Kaugemas tulevikus võib transpordiettevõtteid aga oodata ees ka kõikide muude keskkonnamõjude s.h. lämmastikuühendite, aga miks mitte ka mürasaaste mõju hindamine.

Muutused tarbijaeelistustes: kodumaine toode tõuseb au sisse

Eelmises punktis kirjeldatud hinnatõusust, aga ka tarbijate üldisest kasvavast keskkonnateadlikkusest võib kujuneda tõeline kaigas globaliseerumisratta kodarates. Kui transpordikulud keskkonnamaksude tõttu tõusevad, suureneb kodumaise toodangu konkurentsivõime ning mida väiksemad tarnemahud, seda kallimaks kujuneb omahind. Rikaste riikide jaoks võib probleemiks saada näiteks banaanide ja mangode hind või kättesaadavus, vaesemad riigid võivad aga ilma jääda olulistest eksporttuludest. Transpordi- ja logistikasektori jaoks tähendaks selle arengu teostumine aga olulist ümberprofileerumise ja lokaliseerumise vajadust.

Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt

Inimjuhtimist mittevajavate transpordivahendite potentsiaal on väga suur ning selles suunas liikuv tehnoloogiline areng kiire, näiteks sõiduautode automaatne parkimissüsteem või lennujaamade täisautomaatsed pagasikärud. Enne aga, kui juhita kaubaveoauto maanteele või linnaliiklusesse saata, on vaja veel mitmeid tehnoloogilisi uuendusi ning eeldatavalt väga suuri investeeringuid infrastruktuuri. Ometigi on suuremast täpsusest ja efektiivsusest saadav võimalik konkurentsieelis ettevõtete jaoks suure potentsiaaliga.

Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks

Suurenevad transpordikulud sunnivad transpordiettevõtteid kasutusele võtma ka suuremaid veovahendeid. See suundumus on eriti ilmne kaubalaevanduses, kus uusi ülisuuri konteinerlaevu ehitatakse aina suuremate mõõtmetega. Kui veel mõni aasta tagasi liigitati 6000 suurt merekonteinerit (TEU) mahutavaid laevu „suurteks“, siis tänaste suurimate laevade mahutavus on juba 15 000 TEU ning kavandatavad, kuni 22 000 TEU mahtuvusega megalaevad peaksid transpordikulusid ühiku kohta veelgi vähendama. Sama tendents puudutab ka veoautosid ja transpordilennukeid, ehkki siin on infrastruktuurist tulenevad piirangud ilmsemad ning lähema 20 aasta jooksul ei usuta, et tänaste kõige suuremate veokite-lennukite mõõtmed ületatakse.

 Artikkel põhineb PricewaterhouseCoopers’i uuringul Transportation & Logistics 2030: How will supply chains evolve in an energy-constrained, low carbon world?


12. jaanuar 2010

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.4173517
Brasiilia reaal BRL 4,45 0.193441
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051138
Filipiinide peeso PHP 60,06 0.1935301
Hiina jüaan CNY 7,84 0.1943635
Hongkongi dollar HKD 8,91 0.1934214
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.193893
Iisraeli seekel ILS 4,25 0.1931366
India ruupia INR 80,77 0.1935172
Indoneesia ruupia IDR 16490,10 0.1933373
Islandi kroon ISK 138,91 0.194749
Jaapani jeen JPY 128,35 0.07017
Kanada dollar CAD 1,52 0.3299241
LAV rand ZAR 16,13 0.1297548
Lõuna-Korea vonn KRW 1281,58 0.2103387
Malaysia ringgit MYR 4,75 0.194183
Mehhiko peeso MXN 23,11 0.2733307
Norra kroon NOK 9,69 0.2275713
Poola slott PLN 4,30 0.1935725
Rootsi kroon SEK 10,30 0.0952677
Rumeenia leu RON 4,65 0.1919055
Singapuri dollar SGD 1,56 0.2630903
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.2573571
Šveitsi frank CHF 1,13 0.1597444
Taani kroon DKK 7,47 0.0643044
Tai baht THB 37,43 0.1932859
Tšehhi kroon CZK 25,88 0.1858448
Türgi liir TRY 6,04 0.1060902
Ukraina grivna UAH 31,67 0.1932737
Ungari forint HUF 323,13 0.0681304
USA dollar USD 1,14 0.043929
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0.5682162
Valgevene rubla BYN 2,43 0.1941587
Vene rubla RUB 75,68 0.1934287

Valdkonna töökuulutused