Põhjused on nii majanduslikud kui keskkondlikud. Pakub ju elektrirong võrreldes diiselrongiga pikas perspektiivis rahalist kokkuhoidu ning looduse saastaminegi peaks olema väiksem.
Üle maailma on elektriraudteeturu suurus umbes 85,8 miljardit krooni ja selle suurus kasvab igal aastal keskmiselt 6,4% kuni aastani 2014.
Ülemaailmsest raudteedevõrgust, mis on 1 260 000 kilomeetrit pikk, moodustab elektriraudtee praegu veerand. Aastaks 2014 läheb käiku ligi 70 000 km elektritraudteid linnas ja maal. Tulevik on elektriga sõitvate kiirete reisirongide ja tavakiirusel liikuvate kaubarongide päralt.
Lääne-Euroopas on elektrirongiliiklusel suur roll juba pikemat aega. Hiinas ja mujal Aasias alles hakatakse raudteed tõsisemalt elektrifitseerima. Seda teed on juba läinud ka Venemaa.