airBaltic kasvatas reisijate arvu

Lätlaste airBaltic vedas 2009. aastal, võrreldes eelmise aastaga, ligi 6% enam reisijaid, teatab lennufirma.

Kui 2008. aastal vedas airBaltic 2 600 943 reisijat, siis 2009. aastal oli see näitaja juba  2 757 404 reisijat ehk 6% enam.

airBalticu president ja tegevjuht Bertolt Flicki sõnul  oli 2009. aasta lennunduses väljakutseterohke aasta. IATA ehk Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus korrigeeris ja vähendas oma tööstuse finantsprognoosi mitu korda, et viia netokahjum oodatud tasemele, mis oli 11 miljardit dollarit 2009. aastal ja 5,6 miljardit dollarit aastal 2010. Viimased kaks on lennunduse ajaloos kõige halvemad aastad. Paljude pankrottide hulgas oli ka lennukompanii Sterling Taanis ja flyLAL Leedus. Ka airBalticule oli 2009 keeruline aasta. Jaanuaris 2009 müüs SAS oma osaluse airBalticus. SASi lahkumine airBalticust nõudis strateegiasuunitluse ja ka äri enda täielikku muutmist. Lisaks kaotas firma 2009. aastal koduturu kliente, kui Läti SKT langes 18%. Sellest tulenevalt sulges airBaltic suure osa Vilniuse liinidest. 

Eelmisel aastal airBaltic restruktureeris edukalt oma tegevust, pakkudes transiitlende ja saavutas rohkem kui 30% reisijate arvu kasvu kodus Riias. Seda edu tunnustas nii tööstus, ärieksperdid, meedia kui kliendid. airBaltic sai tiitli Airline of the Year 2009/2010 European Regions Airline Associationilt, Soome äriajakiri Kauppalehti nimetas airBalticut Baltikumi Nokiaks ning airBalticu tulek hääletati linnakodanike poolt Tartu aasta teoks. airBaltic on tunduvalt parandanud oma teenuseid ja punktuaalsust. Usaldusväärsust näitavad lepingud viie Euroopa riigi valitsusega, kes on valinud oma teenistujate lennureise koordineerima airBalticu. Head tulemused detsembris lubavad eeldada, et esialgne kasum on 14 miljonit latti. Tänu transfeeriliikluse arendusele oli võimalik reisijatulu taseme säilitamine. Kasum tuleneb erinevate teenuste müügist – hotellid, kindlustus, autorent jne.

2009. aastal alustas airBaltic kompensatsiooni pakkumist töö kaotanud reisijatele, mis oli laialdaselt tunnustatud tegu nii Balti riikides, Skandinaavias kui mujal.

"Me ootame majandustingimuste halvenemist Balti turgudel 2010. aastal võrreldes aastaga 2009. SKT langeb ka 2010. aastal ja paranemist ei ole oodata kuni 2011. aasta suveni. Me näeme reisijate arvu märkimisväärset vähenemist Baltikumi sisestel lendudel ka edaspidi, kui residentide ostujõulisus kahaneb kõrgemate maksude, madalamate sissetulekute ja kasvava töötuse tõttu;" seletas Flick.

airBaltic avab vähemalt 9 uut liini, et tugevdada transiitteenust. Uued liinid keskenduvad niššiturgudele Skandinaavias ja SRÜ riikides, kus airBalticul on vähe konkurentsi. airBalticu uued tegevussuunad – online-reisibüroo airBalticTravel.com ja püsikliendiprogramm BalticMiles – mõjutavad märkimisväärselt 2010. aasta tulemusi. "Sel aastal plaanime ka kulude alandamist, vaadates üle oma tegevused kõikides valdkondades. Edasise arengu tõukeks on vaja Riiga uut lennuterminali ja selle ehitus peaks algama esimesel võimalusel, kui Riia Lennujaam tahab areneda ka pärast 2011. aastat,” lisas ta.

airBaltic vedas detsembris 2009 kokku 216 051 reisijat (Riiast, Vilniusest ja Tallinnast), mida on 12% rohkem kui samal ajal aastal 2008, mil airBaltic vedas 193 595 reisijat. Reisijate arv airBalticu baasis Riias kasvas 25%, 2008. aasta sama perioodiga võrreldes.

Detsembris opereeris airBaltic 3825 lendu, või 3% vähem kui detsembris 2008, mil tehti 3937 lendu. Jaanuarist detsembrini opereeris airBaltic kokku 45 967 lendu.

Täituvus, mis näitab proportsionaalset suhet reisijate arvu ja kohtade arvu vahel, suurenes 66 protsendipunktini eelmisel kuul, ehk oli 9 protsendipunkti võrra suurem, võrrelduna detsembriga 2008. 2009. aasta 12 kuu jooksul oli täituvus tasemel 68%, või 6 protsendipunkti enam kui samal perioodil aastal 2008.

airBaltic sai 15-minutiline lennutäpsus oli 2009. aasta detsembris 83,4%. See tähendab, et detsembris väljus enam kui 83 lendu 100st õigeaegselt või mitte rohkem kui 15-minutilise hilinemisega. Kogu aasta tulemus 15-minutilise lennutäpsuse arvestuses oli 91,3%.

 

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,61 -0.1053088
Brasiilia reaal BRL 4,75 -0.9624599
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0255741
Filipiinide peeso PHP 63,59 -0.0392971
Hiina jüaan CNY 8,05 -0.1625189
Hongkongi dollar HKD 9,16 -0.760201
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0390704
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.3021507
India ruupia INR 84,73 -0.0719407
Indoneesia ruupia IDR 17391,02 -0.4754465
Islandi kroon ISK 129,22 0.0077393
Jaapani jeen JPY 132,22 -0.1736504
Kanada dollar CAD 1,52 -0.2369824
LAV rand ZAR 16,78 -0.1641665
Lõuna-Korea vonn KRW 1308,06 -0.4702337
Malaysia ringgit MYR 4,85 -0.4846991
Mehhiko peeso MXN 22,11 -0.2139047
Norra kroon NOK 9,58 -0.1115978
Poola slott PLN 4,30 0.2797268
Rootsi kroon SEK 10,32 -0.0687392
Rumeenia leu RON 4,65 0.0279528
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.2614216
Suurbritannia nael GBP 0,90 1.1832319
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.2480291
Taani kroon DKK 7,46 0.0160933
Tai baht THB 38,08 0.0249549
Tšehhi kroon CZK 25,59 0.093893
Türgi liir TRY 7,36 0.8508365
Ukraina grivna UAH 32,91 -0.2430774
Ungari forint HUF 323,79 0.1887493
USA dollar USD 1,17 -0.3142251
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 -0.2271566
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.2164502
Vene rubla RUB 78,02 -0.1055067

Valdkonna töökuulutused

ITELLA ESTONIA otsib ANALÜÜTIKUT

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib TRANSPORDIJUHTI

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

EDUKAS SUURETTEVÕTE otsib TARNEAHELA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

24. september 2018