Parts: ees ootab realismiaasta

Uus aasta saab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul olema realismiaasta. "Me peame selgelt määratlema need valdkonnad, milles oleme tugevad ja panustama sellele. Peame lõplikult endale aru andma, et oleme osa Euroopa Liidust ja maailma majandusest tervikuna."

Järgneb Juhan Partsi avaldus

See aasta oli Eesti majandusele unikaalne. Isegi nõnda unikaalne, et vahekokkuvõtte tegemine on liigne – mullu alanud majanduskriis kestab paraku veel ja lähitulevik ei too kiiret kosumist.

Eesti majanduse stabiilsuse alus on riigi rahasüsteemi usaldusväärsus. Kogu riik on panustanud jõuliselt kulude kokkuhoidu ning leitud on uusi allikaid riigitulude suurendamiseks. Kõik on tehtud selleks, et hoida riigi tulud ja kulud võimalikult tasakaalus. Ka majandusministeerium võib öelda: oleme andnud oma rammusa panuse, et 2011. aastal võiks Eesti üle minna Euroopa Liidu ühisrahale.

Nii minu kui ministeeriumi jaoks on viimase aasta peamisteks märksõnadeks olnud töökohtade loomine ja säilitamine. Inimesed küsivad tihti: kust tulevad uued töökohad, et inimesed saaks tunda end turvaliselt ja täisväärtuslikuna? Sellele küsimusele ei saa vastata poliitik või bürokraat, vaid enesekindel Eesti kodanik või ettevõtja ja julge investor.

Ma ei saa lubada, et riik ise tormaks töökohti looma ja palkaks inimesed lumememmesid ehitama. Aga ma saan lubada, et teeme kõik selleks, et loov ja abistav keskkond annab ettevõtetele tegutsemiskindluse ja tarmukatele inimestele julguse hakata ettevõtjaks.

Teine keskne küsimus on, millised uued ideed rakenduvad ettevõtluse vormis järgmistel aastatel. Lõppenud innovatsiooniaasta näitas, et me oleme alles alguse alguses. Niikaua, kui me jääme Euroopa innovatsiooni pingereas teise poolde ja meie kulutused on suhtarvudes kordades väiksemad kui Põhjamaades, ei saa me olla rahul. Samas saan olla rahul, et Eesti riigi panus teadusele ja haridusele on suurenemas ja ühiskond on aru saanud: innovatsioon peab jääma majanduses lähiaastate põhiküsimuseks.

Olen jätkuvalt seisukohal, et riik ei saa jõuliselt sekkuda äritegevusse, vaid peab eelkõige looma hea keskkonna. Kuid samas ei maksa olla liiga dogmaatiline – kui erasektor ei suuda pakkuda ekspordigarantiisid, siis peab aitama riik; kui on ohus Eesti lennuühendus teiste Euroopa riikidega, siis peab panustama valitsus.

Ma mõistan nende soovi, kes tahavad sõita mööda neljarajalist teed Peterburi, Riiga või Pihkvasse. Pole võimalik lubada, et see juhtuks lähikümnendil, kuid juba tuleval suvel peavad autojuhid vähendama kiirust kõigil neil trassidel, mil toimuvad laiaulatuslikud teetööd sadade miljonite kroonide ulatuses.

Peagi lõppeb olukord, kus kiire internetiühendus on ainult suurlinna elanike privileeg. Kuni 100-megabitise kiirusega ja kogu Eestit kattev internetivõrk EstWin  saab reaalsuseks mõne aasta pärast.

Energeetikas on Eesti riik läinud sõnadelt tegudele. Turu korrastamiseks eraldas valitsus Eesti Energia kontsernist põhivõrgu ja tegi otsuse Eesti Energia investeeringute rahastamiseks. Kuid me ei tohi pidama jääda – igale eestimaalasele peab olema tagatud elekter ning see vajab kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvaid investeeringuid.

 

Ühtlasi tegi minister jooksva aasta 100 olulisemast teost kokkuvõtte:

1.    5,7 miljardi kroonine ettevõtluse tugipakett toetas 1300 ettevõtte tegemisi, aidates luua ja säilitada tuhandeid töökohti.

2.    KredExi laenukäenduste limiit ettevõtetele suurenes 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardi kroonini.

3.    Ekspordigarantiide limiidi suurenemine 1 miljardilt kroonilt 3 miljardi kroonini kasvatab Eesti ettevõtete eksporti. 

4.    1,2 miljardi krooni suurune krediidiliin pankadele aitas alla tuua laenuintressi.

5.    Loodud KredEx Krediidikindlustuse AS võimaldab anda ettevõtjatele senisest suuremas mahus kesk- ja pikaajalisi ekspordigarantiisid ning tagab ekspordi ka EL-i.

6.    Tootearendustoetust hakkasid tänavu saama ka suurettevõtted, aastani 2013 on tootearenduseks ette nähtud vähemalt 1,6 miljardit krooni.

7.    Ettevõtted saavad alates märtsist arendustöötajate palgakulude toetuseks kuni 50 protsenti arendustöötaja palgast kolme aasta jooksul.

8.    Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted said hakata bürokraatiavabalt taotlema teadus- ja arendustegevuseks 50 000 kroonise väärtusega innovatsiooniosakut.

9.    Ühisturunduse toetus tõusis varasemalt 700 000 kroonilt 1 000 000 kroonile ning minimaalmäär langes 50 000 kroonilt 40 000 kroonile.

10.  Alustava ettevõtja starditoetus suurenes kaks korda 100 000 kroonile ja omafinantseeringu määr vähenes 25 protsendilt 20 protsendile ning EAS teeb otsused senise 35 päeva asemel 10 päevaga.

11.  Kasvutoetuse maksimummäär kasvas 200 000 kroonilt poolele miljonile, omafinantseering vähenes seniselt 50 protsendilt 35 protsendile. 

12.  Loomemajanduse arengusse suunas valitsus ligi 100 miljonit krooni, mis loob juurde kõrgema lisaväärtusega töökohti.

13.  Riigiabi piirmäär kasvas 500 000 euroni ettevõtte kohta.

14.  MKM-i ja omavalitsuste asutatud Ida-Viru tööstuspark loob juurde üle 4000 töökoha, kokku ulatub tööstusala investeeringu maht järgnevatel aastatel ligi 12 miljardi kroonini.

15.  MKM kasutas eelneva perioodi euroraha struktuurivahenditest 101 protsenti -  1,788 miljardit krooni.

16.  Eksporti kasvatav ja välisinvesteeringuid toov tegevuskava Made In Estonia sai valitsuselt rohelise tule.

17.  Juhan Parts allkirjastas koostööriigi lepingu Euroopa Kosmoseagentuuri ESA-ga, mis avab ukse teadmiste mahukale kõrgtehnoloogia ekspordile.

18.  MKM esitas ettepanekud ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides ettevõtlusõppe mahu suurendamiseks.

19.  MKMi blogi „Toetustasku“ teavitab struktuurvahendite kasutamisest igal nädalal ca 300 inimest.

20.  8 rahastamisotsusega said tehnoloogia arenduskeskused kokku üle üle 900 miljoni krooni.

21.  EAS-i abil tegid ettevõtted 580 miljoni krooni eest 110 investeeringut Eesti tööstusettevõtete tehnoloogia uuendamiseks.

22.  MKM-i toetuste abil tegid välisinvestorid 2009. aastal ligikaudu 20 suuremat investeerimisotsust Eesti riiki.

23.  Erinevates eksporditurunduse programmidest said valitsuselt tuge ligi 300 miljoni krooni ulatuses 260 ettevõtet.

24.  EAS aitas Eesti ettevõtteid uutel turgudel nagu Lähis-Ida, Lõuna-Korea.

25.  Uute äriideede konkursile Ajujaht tuli rekordilised 1750 ideed.

26.  Eesti ettevõtete tootearendus sai 345 miljonit krooni toetust.

27.  Euroopa Ühtekuuluvusfond eraldas Viitna möödasõidu Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitusprojektiks 500 miljonit krooni.

28.  Alates sellest aastast saab Tartust lennata regulaarselt Riiga ja Stockholmi.

29.  MKM ühendas 1. Juulist Eesti Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti.

30.  Valitsus suurendas Estonian Airi aktsiakapitali 38,8 miljoni krooni võrra.

31.  Euroopa Liit toetas Eesti Raudteed Tallinn-Tartu raudtee remondiks ja reisijaplatvormide uuendamiseks üle Eesti 761,1 miljoni krooniga.

32.  Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamad said kokku 242 miljonit krooni arengutoetust.

33.  Autodesse tuleb uus hädaabisüsteem eCall, mis kiirendab liiklusõnnetuste korral hädaabiteadete edastamist häirekeskusesse.

34.  Kuressaare lennuraja pikenemine 2000 meetrile lubab vastu võtta kuni 150-kohalisi lennukeid.

35.  Piirisaare teenindamiseks valmisid uued sadamad ja uus laev Koidula.

36.  Valitsus eraldas 230 miljonit krooni Veeteede Ameti mõõdistuslaeva ehitamiseks.

37.   Pärnu ümbersõidu ning Väo-Maardu teelõigu suurprojektid said 1,76 miljardit krooni EL-i toetust.

38.  MKM sõlmis Elektriraudtee AS-iga lepingu 28 uue reisirongi hankimiseks, mis alustavad reisijate teenindamist hiljemalt aastal 2013.

39.  Sügisel käivitus üle-Eestiline ühistranspordi reisiplaneerija Peatus.ee.

40.  MKM eraldas 47,5 miljonit krooni Tehnika tänava ja Filtri tee ühendustee ehitamiseks Tallinnas.

41.  Muuga sadama ühendusteede ja Hundipea sadama ehituseks eraldas MKM 382 miljonit krooni.

42.  Remonditud Tartu-Valga liinil hakkavad 2010. aasta algusest taas sõitma rongid.

43.  Jõustunud uus sadamaseadus reguleerib sadamategevust ja riigi omandis olevatesse veekogudesse sadamaehitiste ehitamist.

44.  Valitsus kinnitas uue meresõidu ohutuse seaduse, mis tagab ühtsed nõuded nii merel kui siseveekogudel.

45.  Tallinna Lennujaam sai Lennart Meri pühendusnime.

46.  Maanteeamet remontis 217 km kattega teid (eelmise aastal 268 km).

47.  Maanteeamet pindas 1094 km teid (eelmisel aastall 1066 km).

48.  Maanteeamet ehitas 239 km tolmuvabasid katteid teedele (eelmisel aastal 236 km).

49.  Maanteeamet remontis 466 km jagu kruusateid (eelmisel aastall 331 km).

50.  Eesti sai juurde 41 km kergliiklusteid (eelmisel aastal 45 km).

51.  Maanteeamet ehitas/remontis 50 silda/viadukti (eelmisel aastall 35).

52.  Käib Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitus summas 628,3 miljonit krooni.

53.  Algas Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee remont (ümbersõidu I etapp) maksumusega 247,7 miljonit krooni.

54.  Töösse läks Narva mnt. Liiapeksi-Loobu teeremont, summas 121,8 miljonit krooni.

55.  Maanteeamet sõlmis Pärnu läänepoolse ühendustee remondi (ümbersõidu II etapp) lepingu summas 86 miljonit krooni.

56.  Algas Viitna möödasõidu projekteerimine ja ehitus summas 143 miljonit krooni.

57.  Pärnu Papiniidu sild saab korda 27,2 miljoni krooniga.

58.  Tallinna-Tartu maanteele paigaldatud 16 kiiruskaamerat on töövalmis.

59.  Eesti allkirjastas koos Läänemeremaade ja Venemaaga transpordipartnerluse leppe EL-Vene transpordikoridoride arendamiseks.

60.  Liikluses hukkunud inimeste arv on oli tänavu aastakümnete väikseim.

61.  Piiriületust ootavad autod saavad peagi parkla Sillamäele.

62.  MKM lõi seadusliku aluse elektroonilise piiriületuse korraldamiseks 2010.  aastal.

63.  Algab Narva Sõpruse silla 23,2 miljonit krooni maksev remont, mis lõppeb tuleva aasta 31. detsembril.

64.  MKM lõi Eesti Interneti Sihtasutuse, mille eesmärkideks on Eesti maatunnusega domeeninimede registri pidamine ja domeeninimede laialdasem kasutamine.

65.  Eestis avanes viienda riigina Euroopas postiturg, mis tähendas Eesti Postile kuni 50 grammiste lihtkirjade edastamise ainuõiguse kaotamist.

66.  MKM ja telekomiettevõtted algatasid 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin; aastaks 2012 peab olema suur osa Eestist kaetud kiire internetiühendusega.

67.  Uuenenud riigiportaal eesti.ee pakub kodaniku- ja ettevõttesõbralikumat internetikeskkonda suhtlusel riigiga.

68.  Infoühiskonna arengusse suunab MKM sel ja tuleval aastal 250 miljonit krooni.

69.  MKM korraldas rahvusvahelise küberjulgeoleku konverentsi CIIP, kus võeti vastu Euroopa küberturvalisust käsitlev Tallinna deklaratsioon.

70.  Riigi e-teenused said arenguks 160 miljonit krooni.

71.  Üleminek digitelevisioonile vabastab raadiosagedusi, mis võimaldab tulevikus arendada uusi lairiba- ja ringhäälinguteenuseid.

72.  Vastu võetud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus tagab teenuste vabama liikumise EL-is.

73.  MKM käivitas siseturu infosüsteemi, mis võimaldab kiiresti lahendada teise riigi teenuse osutajaga kerkivaid praktilisi küsimusi.

74.  Turismitoodete arendamiseks said ettevõtted ligi 200 miljonit krooni.

75.  Rahvusvaheliste konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks Eestis saavad organisatsioonid 23 miljonit krooni.

76.  MKM toetas turismiettevõtjate ja organisatsioonide turundustegevusi prioriteetsetel välisturgudel 31 miljoni krooni ulatuses.

77.  EAS avas 9 keeles toimiva uue infoportaali visitestonia.com Eestit külastavate ning reisi planeerivate välisturistide paremaks teenindamiseks.

78.  MKM eraldas turismiinfokeskuste kaasajastamiseks 50 miljoni krooni.

79.  Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks suunatud üritustel informeeriti Eesti uutest võimalustest ligi 1400 rahvusvahelist reisikorraldajat ning üle 300 rahvusvahelise reisiajakirjaniku kirjutas puhkamisvõimaluste kohta Eestis.

80.  MKM-i ettepanekul alanes tax-free ostu piirmäära 2000 kroonilt 600 kroonini, eesmärgiga suurendada kolmandatest riikidest saabuvate väliskülastajate arvu.

81.  Eesti turismisektori konkurentsivõime parandamiseks suurendas MKM turismitoodete arendamise väikeprojektide toetust 5 miljonilt kroonilt 10 miljoni kroonini projekti kohta.

82.  Jätkus lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamise programm. Sel aastal oli programmi maht 46,3 miljonit krooni ja toetust sai 336 suurt peret. Programm jätkub ka uuel aastal.

83.  MKM-i initsiatiivil anti parlamendi menetlusse leebusprogramm, mis võimaldab kartellikokkulepete lihtsamat avastamist.

84.  Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse eelnõu tagab parema kontrolli monopolide hinnakujunduse üle.

85.  MKM koos Konkurentsiametiga töötas välja ettepanekud ravimituru konkurentsi elavdamiseks.

86.  Vabatahtlike tarbijaühenduste projektid said 800 000 krooni toetust, mille eesmärgiks on tarbijate teadlikkuse tõstmine.

87.  MKM sõlmis Hiina Rahvavabariigi Kaubandusministeeriumiga investeeringute edendamise koostööalase vastastikuse mõistmise memorandumi.

88.  Eesti sõlmis Gruusiaga investeeringute kaitse lepingu.

89.  Eesti sõlmis kaitsealaste vastuostude koostöölepingu.

90.  Turule on avatud KredExi pikaajalise soodusintressiga renoveerimislaenu saamise programm kogumahus 776 miljonit krooni. Jätkub töö mahu kasvatamisega.

91.  Jaanuaris alustati energiamärgiste andmete registreerimisega ehitisregistris. Kokku on väljastatud 1963 energiamärgist (sh 1851) eluhoonetele.

92.  Eesti sai Euroopa Komisjonilt 100 miljonit eurot toetust Estlink 2 merekaabli rajamiseks, mis aitab suurendada Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust.

93.  Eesti, Läti ja Leedu leppisid kokku Baltimaade energiaturgude integreerimise programmi osas.

94.  Riigikogu kiitis heaks energeetika arengukavad.

95.  Elektrituru arenguks eraldas riik Eesti Energia kontsernist põhivõrguettevõtja OÜ Elering.

96.  Valmis avalikku veekeskkonda ehitamise eelnõu, mille eesmärgiks on reguleerida veekogude põhja ehitiste rajamist ning luua seega võimalused tuuleenergia arenguks.

97.  Eesti saavutas taastuvelektri osakaalu 2010 aastaks seatud eesmärgi.  

98.  Valitsus kinnitas elektrituruseaduse muudatused: elektrihinna regulatsiooni 35 protsendi ulatuses Eesti turul kaob alates 2010. aasta 1. aprillist.

99. Valitsus tegi põhimõttelise otsuse Eesti Energia investeeringute rahastamiseks

100. MKM on oluline panustaja riigi eelarvetasakaalu parendamisel.

 

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.200142
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,63 0.253862
Hiina jüaan CNY 7,79 0.055236
Hongkongi dollar HKD 9,17 0.07857
Horvaatia kuna HRK 7,57 0.009253
Iisraeli seekel ILS 4,13 0.026647
India ruupia INR 76,33 -0.090709
Indoneesia ruupia IDR 15903,00 0.12592
Islandi kroon ISK 121,73 0.058359
Jaapani jeen JPY 132,17 0.022704
Kanada dollar CAD 1,50 -0.033908
LAV rand ZAR 16,49 0.075258
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,80 0.077772
Malaysia ringgit MYR 4,87 -0.088308
Mehhiko peeso MXN 22,28 -0.009423
Norra kroon NOK 9,73 0.072987
Poola slott PLN 4,23 -0.016547
Rootsi kroon SEK 9,96 0.100365
Rubla RUB 69,66 -0.03157
Rumeenia leu RON 4,65 0
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.012561
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.007896
Šveitsi frank CHF 1,17 -0.001715
Taani kroon DKK 7,44 0.004165
Tai baht THB 38,53 0.051934
Tšehhi kroon CZK 25,53 -0.01958
Türgi liir TRY 4,62 0.273324
Ukraina grivna UAH 31,17 0.056172
Ungari forint HUF 312,52 -0.019195
USA dollar USD 1,17 0.075853
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.141606
Valgevene rubla BRL 3,82 0.06803
Valgevene rubla BYN 23125,00 0.056247

Valdkonna töökuulutused