Autor: Rivo Sarapik • 28. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaameti andmetel kahanes oktoobrikuus eksport aastases võrdluses 33% ja import 38% võrra. Kiire kukkumise taga oli osaliselt 2008. aasta oktoobri ülikõrge võrdlusbaas, mil eksport saavutas rekordtaseme (13,2 mld krooni) ja ka impordi maht oli kuude tulemustest üks kõrgemaid.

Septembriga võrreldes oli nii ekspordi kui ka impordi osas väike langus (vastavalt -5,2% ja -3,5%), mida mõjutas peamiselt kaubavahetus mineraalsete kütustega. Püsivhindades kahanes eksport aastaga 29% ja import 30%, tingituna ekspordi- ja impordihindade jätkuvast langusest.

Kaubavahetuse bilansi puudujääk ulatus oktoobris 0,8 miljardi kroonini, mis oli septembrist küll viiendiku võrra kõrgem, kuid eelmise aasta samast perioodi näitajast ligi kolm korda madalam. Väliskaubanduse defitsiiti aitasid jätkuvalt kõige enam vähendada transpordivahendid, millega kaubavahetus oli eelmisel aastal suurimas puudujäägis, selle aasta teisest poolest alates aga muutus saldo juba kergelt positiivseks.

Oktoobris oli mineraalsete kütuste väljavedu aastatagusest perioodist poole võrra väiksem ja kuises võrdluses oli langus 42%. Kütuste ekspordi arengut mõjutab osaliselt nafta maailmaturuhinna kõikumine. Võrdselt 38% piires kahanes aastaga metallide ja metalltoodete ning masinate ja seadmete eksport, samas kuises võrdluses oli metalltoodete müük välisturgudele teist kuud järjest väikese kasvuga ja seadmete eksport püsis septembrikuu tasemel.

Oktoobris oli jätkuvalt suurima aastase langustempoga transpordivahendite sissevedu (-68%), samas eelmise kuuga võrreldes toimus väike kasv. Metalle ja metalltooteid imporditi poole võrra, kütuseid 43% ning masinaid seadmeid enam kui kolmandiku võrra vähem kui aasta tagasi.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel jätkus novembris majandususalduse indeksi tõus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Ka meie peamiste kaubanduspartnerite majandusolukord kosub tasapisi. Samas EKI poolt novembris küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator polnud võrreldes eelnevate kuudega paranenud.

Kuigi tõusis nende ettevõtete osatähtsus (33%lt 46%ni), kes prognoosisid novembris eksporttellimuste jäämist tavapärasele tasemele ning langes tellimuste vähenemist ootavate ettevõtete osakaal (58%lt 48%ni), siis vähenes mõnevõrra ka eelneval kuul tellimuste kasvu lootnute arv.