Kahe aasta eest loodi üle poole Eesti SKP-st Harjumaal

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 

Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.

Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).

2007. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 66,6% tertsiaarsektoris, 30,0% sekundaar- ja 3,4% primaarsektoris.

Harju maakonna lisandväärtusest toodeti 73,5% tertsiaarsektoris ning üksnes 0,9% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 68,3% ning primaarsektor 3,1%. Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligi pool lisandväärtusest (50,7%) sekundaarsektoris, mis peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse jätkuvalt olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,8%). Kõige suurem oli primaarsektori osatähtsus Põlva ja Jõgeva maakonnas vastavalt 18,9% ja 18,0%.

Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (nt Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on väiksem (nt Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.070364
Brasiilia reaal BRL 4,23 0.0970208
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,82 0.2144233
Hiina jüaan CNY 7,82 0.0973224
Hongkongi dollar HKD 8,80 0.1035574
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0606297
Iisraeli seekel ILS 4,14 0.0482963
India ruupia INR 81,80 0.0991177
Indoneesia ruupia IDR 16667,97 0.33463
Islandi kroon ISK 138,34 0
Jaapani jeen JPY 127,58 -0.0704942
Kanada dollar CAD 1,49 0.0538503
LAV rand ZAR 16,25 0.0240115
Lõuna-Korea vonn KRW 1278,73 0.1441001
Malaysia ringgit MYR 4,71 0.2896452
Mehhiko peeso MXN 22,88 0.1768912
Norra kroon NOK 9,56 0.0628003
Poola slott PLN 4,30 0.0162673
Rootsi kroon SEK 10,27 0.0730966
Rumeenia leu RON 4,65 0.0085985
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0966059
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.0229148
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0176398
Taani kroon DKK 7,46 -0.0107254
Tai baht THB 37,19 -0.0228522
Tšehhi kroon CZK 25,92 0.0385892
Türgi liir TRY 6,14 0.285719
Ukraina grivna UAH 31,32 0.097797
Ungari forint HUF 322,22 0.121182
USA dollar USD 1,12 0.1069805
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.0059837
Valgevene rubla BYN 2,40 0.087668
Vene rubla RUB 76,11 0.0052561

Valdkonna töökuulutused