Kahe aasta eest loodi üle poole Eesti SKP-st Harjumaal

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 

Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.

Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).

2007. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 66,6% tertsiaarsektoris, 30,0% sekundaar- ja 3,4% primaarsektoris.

Harju maakonna lisandväärtusest toodeti 73,5% tertsiaarsektoris ning üksnes 0,9% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 68,3% ning primaarsektor 3,1%. Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligi pool lisandväärtusest (50,7%) sekundaarsektoris, mis peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse jätkuvalt olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,8%). Kõige suurem oli primaarsektori osatähtsus Põlva ja Jõgeva maakonnas vastavalt 18,9% ja 18,0%.

Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (nt Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on väiksem (nt Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0
Brasiilia reaal BRL 4,27 0.0445633
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.010227
Filipiinide peeso PHP 60,01 0.3478203
Hiina jüaan CNY 7,72 0.2232548
Hongkongi dollar HKD 8,92 0.053828
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0430837
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.1931837
India ruupia INR 81,17 0.2705474
Indoneesia ruupia IDR 16179,52 0.4323437
Islandi kroon ISK 137,60 -0.0145328
Jaapani jeen JPY 124,60 -0.1202405
Kanada dollar CAD 1,51 0.1726542
LAV rand ZAR 15,73 0.0038138
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,19 0.2431435
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0428018
Mehhiko peeso MXN 21,73 0.1659812
Norra kroon NOK 9,73 0.0215929
Poola slott PLN 4,29 -0.1072061
Rootsi kroon SEK 10,26 0.0175413
Rumeenia leu RON 4,70 -0.1020473
Singapuri dollar SGD 1,55 0.1424963
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.1700102
Šveitsi frank CHF 1,13 0
Taani kroon DKK 7,46 0.0053596
Tai baht THB 36,12 0.1069691
Tšehhi kroon CZK 25,56 -0.0820922
Türgi liir TRY 6,06 0.1040222
Ukraina grivna UAH 31,78 0.0437635
Ungari forint HUF 317,64 -0.0786436
USA dollar USD 1,14 0.1144265
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.3144468
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0041005
Vene rubla RUB 75,41 0.2423329

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019