Kahe aasta eest loodi üle poole Eesti SKP-st Harjumaal

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 

Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.

Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).

2007. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 66,6% tertsiaarsektoris, 30,0% sekundaar- ja 3,4% primaarsektoris.

Harju maakonna lisandväärtusest toodeti 73,5% tertsiaarsektoris ning üksnes 0,9% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 68,3% ning primaarsektor 3,1%. Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligi pool lisandväärtusest (50,7%) sekundaarsektoris, mis peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse jätkuvalt olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,8%). Kõige suurem oli primaarsektori osatähtsus Põlva ja Jõgeva maakonnas vastavalt 18,9% ja 18,0%.

Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (nt Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on väiksem (nt Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.3386581
Brasiilia reaal BRL 4,36 0.137817
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0204562
Filipiinide peeso PHP 62,00 0.0225876
Hiina jüaan CNY 7,50 0.2258724
Hongkongi dollar HKD 9,13 0.0898876
Horvaatia kuna HRK 7,38 -0.0176231
Iisraeli seekel ILS 4,23 0.0898409
India ruupia INR 79,12 0.0695639
Indoneesia ruupia IDR 16198,95 0.0946017
Islandi kroon ISK 126,32 0
Jaapani jeen JPY 127,70 -0.5993617
Kanada dollar CAD 1,54 0.2151379
LAV rand ZAR 15,98 0.863244
Lõuna-Korea vonn KRW 1283,34 0.1560866
Malaysia ringgit MYR 4,65 0.0925886
Mehhiko peeso MXN 23,94 0.4565731
Norra kroon NOK 9,45 0.0455325
Poola slott PLN 4,31 0.0325309
Rootsi kroon SEK 10,26 0.1825477
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0171475
Singapuri dollar SGD 1,57 0.1401185
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0569866
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.1815981
Taani kroon DKK 7,45 -0.0026845
Tai baht THB 38,01 0.156012
Tšehhi kroon CZK 25,78 0.0504619
Türgi liir TRY 5,48 0.219535
Ukraina grivna UAH 30,62 0.094787
Ungari forint HUF 323,39 0.0030923
USA dollar USD 1,16 0.0946481
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.125508
Valgevene rubla BYN 2,33 0.1588665
Vene rubla RUB 73,74 0.1357971

Valdkonna töökuulutused