Kahe aasta eest loodi üle poole Eesti SKP-st Harjumaal

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. 

Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.

Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).

2007. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 66,6% tertsiaarsektoris, 30,0% sekundaar- ja 3,4% primaarsektoris.

Harju maakonna lisandväärtusest toodeti 73,5% tertsiaarsektoris ning üksnes 0,9% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 68,3% ning primaarsektor 3,1%. Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligi pool lisandväärtusest (50,7%) sekundaarsektoris, mis peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse jätkuvalt olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,8%). Kõige suurem oli primaarsektori osatähtsus Põlva ja Jõgeva maakonnas vastavalt 18,9% ja 18,0%.

Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (nt Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on väiksem (nt Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.06744
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 63,91 -0.089104
Hiina jüaan CNY 7,81 -0.286053
Hongkongi dollar HKD 9,64 -0.126451
Horvaatia kuna HRK 7,45 0.079285
Iisraeli seekel ILS 4,30 -0.176477
India ruupia INR 80,06 -0.084744
Indoneesia ruupia IDR 16839,00 -0.207419
Islandi kroon ISK 123,85 -0.10808
Jaapani jeen JPY 131,63 -0.015192
Kanada dollar CAD 1,57 -0.051064
LAV rand ZAR 14,35 -0.078659
Lõuna-Korea vonn KRW 1326,10 -0.405557
Malaysia ringgit MYR 4,80 -0.592083
Mehhiko peeso MXN 22,92 -0.119385
Norra kroon NOK 9,69 0.044827
Poola slott PLN 4,18 0.002391
Rootsi kroon SEK 10,01 0.061554
Rubla RUB 69,57 -0.160737
Rumeenia leu RON 4,66 -0.012887
Singapuri dollar SGD 1,63 -0.073782
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.080347
Šveitsi frank CHF 1,15 0.011301
Taani kroon DKK 7,45 0.000268
Tai baht THB 38,76 -0.128832
Tšehhi kroon CZK 25,35 -0.019719
Türgi liir TRY 4,66 -0.115676
Ukraina grivna UAH 33,45 -0.107815
Ungari forint HUF 312,91 -0.054299
USA dollar USD 1,23 -0.099755
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.343448
Valgevene rubla BRL 4,00 -0.107296
Valgevene rubla BYN 24142,00 -0.10758

Valdkonna töökuulutused

Ball Transport otsib KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

26. veebruar 2018