Autor: Siim Sultson • 8. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Goodyear Dunlop Baltic Eesti müügijuhi Marek Mooruse sõnul on kampaania eesmärk kaitsta ebaseadusliku impordi eest nii kaubamärke kui tarbijaid ja edasimüüjaid. „Tarbijatel on õigus Goodyear Dunlopi rehvi ostes saada endale seaduslik originaaltoode, mis on kooskõlas Euroopa õigusaktide nõuetega, sobib Euroopa liiklus- ja ilmastikutingimustele ning millele kehtivad ametlikud garantiitingimused,“ lausus Moorus.

 Ettevõte on Euroopa riikides rakendanud edasimüüjaid puudutavaid meetmeid, mille tulemusel on mitmete Euroopa juhtivate vahendajate ja hulgimüüjatega, sealhulgas Euroopa suurimate edasimüüjatega, sõlmitud kirjalikud täpsustavad kokkulepped ning käivitatud täiendavad juriidilised protsessid. Kokkuleppe sõlmimisega võtavad ettevõtted endale kohustuse tulevikus ebaseaduslikke rehve mitte importida ega müüa, vastasel juhul ähvardab neid trahv ning laovarude külmutamine, konfiskeerimine, piirkonnast välja viimine ja/või hävitamine. Samasugused õiguslikud meetmed võetakse kasutusele nende edasimüüjate suhtes, kes on rehve ostnud ebaseaduslike importijate käest.

 Kahtluse tekkimisel, kas rehv on müüdud ebaseadusliku paralleelse impordi raames või mitte, soovitab Goodyear Dunlop pöörduda kontrollimiseks edasimüüja või hulgimüüja poole. Oluline ning vähemalt edasimüüjale lihtsasti märgatav märk rehvi seadusliku või ebaseadusliku turustamise kohta on toote hind – kui pakutav hind on tavapärasest turuhinnast ilmselgelt madalam, võib rehv olla hangitud ebaseadusliku impordi teel.

 Goodyear Dunlopi tarberehvide osakonna asepresidendi Philippe Degeeri sõnul näitab ettevõte turule, et võtab oma kaubamärkide õiguste kaitset väga tõsiselt.  

Ebaseadusliku paralleelse impordina käsitletakse toote sellist importi, mis rikub Euroopa Liitu impordituna kaubamärgi-, disaini- või patendiõigusi või muid kehtivaid õigusakte, näiteks Euroopa Liidu siseseid konkurentsiseadusi. Sealjuures ei pruugi tegevus olla vastuolus eksportiva riigi seadustega või rikkuda eksportivas riigis kellegi õigusi.