Autor: Siim Sultson • 10. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siff: Transiidi väärtus madal ja Kaljurand räägib, mida peab

"Ain Kaljurand ei tohigi muud rääkida ja peab õigustama enda eksistentsi," pidas transiidiärimees Endel Siff Tallinna Sadama juhatuse esimehe Hiina transiidi juttu sisutühjaks.

"Transiit on madala lisaväärtusega," kinnitas ta teadjalt. Näiteks soomlased loobusid nafta ja keemia transiidist, kuna selle kulud ja keskkonnaohud on liialt suured. Ka Rotterdam on Siffi kinnitusel transiidiga hädas - selle lisväärtus ju madal.

"Hiinlased võivad ju siin viiskalt käia ja jalga ukse vahel hoida, kuid Venemaalt saab ju kivisöe Hiinasse viia raudteega otse, pealegi on venelastel ju teadupärast sisevedudel ja välisvedudel erinevad tariifid," tõi ta välja siinsete transiidilootuste sinisilmsuse.

Liiatigi on Hiinasse kivisütt Venemaast veelgi odavam vedada hoopis Austraaliast. Näiteks Lõuna-Hiina mere äärseid sadamaid on süvendatud nii, et need võivad vastu võtta kui tahes suuri ookeani kaubalaevu.

Samuti räägib Venemaalt kivisöe, ka muude kaupade tarnete kahjuks sealne madal tööviljakus. Kui USA-s toodetakse 1 miljon tonni terast 500 inimese jõul, siis Jaapanis on selle jaoks vaja 750 inimest, kuid Venemaal 5000.

Vast oleks mingid veod mõeldavad Eesti kaudu Loode- ja Lääne-Venemaalt, kuid idanaaber panustab nüüd ju oma sadamatele väga tugevalt. "Pronkssõduri sündmused olid Venemaa ettekääne, et transiit Baltikumist ära viia ja see poliitika pole muutunud. Primorsk, Ust-Luuga hiidsadamatega käib aktiivne Balti riikide väljalülitamine," arutles Siff. Hetk hiljem lisas mõtlikult, et ehkki ametlikult Eesti pronksöö järel midagi ei kaotanud, jäi tema paari nädalaga ilma 2/3 investeeringutest. 

Seega pole investeeringutel transiiti praegu mõtet. "See on raha betooni kütmine - sel pole mõtet. Tallinna Sadamal on 1/3 mahtu üle, Muuga Sadamal on 2/3 mahtu vaba. Nüüd saab vast ehitaja vaid rõõmsaks ja Luman muidugi ka," naeris ta Tallinna Sadamas transiidi nimel pingutused välja, sest selline ehitamine on pigem ehitajale töö otsimine, sotsiaalabi.

"Transiidivõti asub Vene võimude käes," teatas ta veendunult.

"Transiidi toimimiseks on vaja, et oleks lähteriik ja sihtriik ning suhted nendega korras. Hiina transiit tuleks kõne alla siis, kui poliitsuhted Venemaaga oleks korras ja Eestisse lubataks alaliselt tööle-elama 2000-3000 hiinlast  - siis oleks ka Hiina asjast huvitatud," tõdes elutargalt Siff.

Pigem just töötlev transiit - manugistika oleks tema kinnitusel Eestile nüüd perspektiivne. Praegusel ajal mahub Eestis siia alla vaid nafta eritoodete kokkusegamine, nojah - Galvex oli vahepeal ka, mõtiskles ärimees.

 

 

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077