16. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Abi vedajatele pakub vedaja pandiõiguse instituut, mida reguleerib võlaõigusseaduse § 803. VÕS-i § 803 lõike 1 ja lõike 2 esimese lause kohaselt on vedajal kõigi veolepingust tulenevate nõuete ning varasematest saatjaga sõlmitud veo-, ekspedeerimis- ja laolepingutest tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus veosele koos saatedokumentidega. Pandiõigus kestab, kuni veos on vedaja valduses, eelkõige senikaua, kuni ta saab seda käsutada konossemendi, lastikirja või laokirja alusel.

Vedaja pandiõigus on vallaspandiõigus, millele kohaldatakse käsipandi sätteid. See tähendab, et vedajal on õigus veolepingust tuleneva nõude tagamiseks jätta konkreetne veos enda valdusesse ning sellise sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamata jätmise korral on vedajal õigus müüa pandiese avalikul enampakkumisel.

Siinjuures tuleb VÕS-i § 803 lõike 3 kohaselt teatada pandieseme müügist veose saajale vähemalt üks kuu ette.

Näiteks on saatja A tellinud vedajalt B autokoormatäie kingade veo. Saatja A on jätnud vedajale B tasumata eelmise samasuguse veo eest. Vedaja B võtab kingad vedamiseks, kuid keeldub nende üleandmisest saajale C vedaja B pandiõiguse teostamise põhjusel. Vedaja B teavitab saatja A-d ja saaja C-d vedaja pandiõiguse teostamisest.

Samuti teavitab vedaja B saaja C-d vähemalt üks kuu enne avaliku enampakkumise toimumist kingade müümisest avalikul enampakkumisel. Vedaja B müüb kingad avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel laekunud raha arvel on vedajal B õigus kustutada saatja A võlgnevus vedaja B ees.

Karl Haavasalu on Äripäeva Käsiraamatus "Lepingud. Näidised ja kommentaarid" autor.

Logistikauudised.ee kogub lugejate küsimusi seadusi puudutavatel teemadel, et neile spetsialisti vastus küsida. Esita enda oma kommentaarina või [email protected] .

Autor: Karl Haavasalu