Autor: Rivo Sarapik • 14. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Logistikauudised toob välja mõned märksõnad viimastest kuudest.

Uued nõuded. British Airwaysi tegevjuht Willie Walsh esitles lennufirmade ühenduse IATA ettepanekuid lennuvedajate rohelisemaks muutumiseks, mille järgi peavad lennufirmad vähendama kasvuhoonegaaside emissiooni aastani 2020 1,5% võrra aastas. 2050. aastaks peab vähenemine 2005. aastaga võrreldes olema 50%.

Walsh: "Lennunduse emissioon ei saanud 12 aastat tagasi kirja Kyoto protokolli. Meie ettepanekud on efektiivsed ja praktilisimad lennunduse süsihappegaaside vähendamiseks. Need on planeedile parim valik ja soovitame UNil need täitmiseks võtta." Lennufirmade ettepaneku järgi ei kohalduks neile ELi emissioonikauplemise skeem, vaid nad saaksid CO2 lube osta maailmaturult. See tähendab, et kulud – hinnanguliselt ligi 50 mld krooni aastas – jääksid lennufirmade asemel reisijate kanda.

Kvoodiäri võib kaubavedajaile tuleval aastal aga hea uudise tuua. Euroopa Liidus võivad lennuvedude tariifid järgmisel aastal langeda. Põhjuseks ühenduse CO2-kvoodid.

RDC Aviation tegevjuht Peter Hind ütles Bloombergile, et järgmisel aastal hindab Euroliit lennuvedajate lennatud maad ja kaubakoguseid, millest sõltub lennufirmale tasuta jagatavate CO2-kvootide arv. Mõned lennufirmad võivad Hindi hinnangul tasuta või soodsa hinnaga kaubaruumi jagada, et kvoote teenida.

2012. aastal jääb lennufirmadel puudu kvoote 77 mln tonni kauba vedamiseks, lisas kasvuhoonegaaside ja kvootide hinnastamisega tegelev Point Carbon.

ELi plaan hakata nõudma lennukis jagatavalt toidult sarnaselt kaubanduses müüdavaga etikette toidu koostisainete ning toitumisalase infoga kergitaks lennufirmade kulusid.

Lisaks rohelisusele võib EL hakata lennufirmadelt toidu sildistamist toitaineid ja toiteväärtust puudutava infoga silte nõudma. Euroopa Lennufirmade Assotsiatsiooni (ELA) hinnangul see lähenemine lennunduses ei töötaks.

Polly Durrant, Virgini esindaja kommenteeris: „Virgin toitlustab lennukis allergikuid ja eridieedil reisijaid IATA poolt heaks kiidetud menüü alusel ehk maailma paremate toitlustusfirmadega pakuma parimat võimalikku.“

Sama meelt oli British Airways, mille esindaja Victoria Maddeni sõnul peab enne otsustamist selle nõude rahalisi mõjusid analüüsima, sest lennundus on praegu majanduslikult väga haavatav ning juba niigi väga reguleeritud.

ELA, mis esindab 35 maailma suuremat lennufirmad nagu British Airways, Air France, Virgin ja Lufthansa, kommenteeris nõuet, et see tõstaks lennufirmade kulusid. Assotsiatsioon soovitas Europarlamendil ja liikmesriikidel enne seaduseelnõu üle otsuse langetamist lennunduse eripäradega arvestada.

Vähem liine ja lende. Väheneva nõudluse tõttu on lennufirmad sunnitud mahte vähendama. Levib laialt nii Euroopas kui mujal maailmas – lennuühendusi on kadunud nii Tallinnast kui Riiast. Lendajale tähendab see, kas vähem lende, tülikamat ümberistumistega teekonda või ühenduse katkemist. Näiteks kevadel selgitas Logistika rubriik Tallinna lennujaama otseühendusi analüüsides välja, et Moskvasse tasub lennata rongiga ning

Samas annab mahtude vähendamine annab juba sektoris loodetud efekti, lennufirmasid ühendava IATA liikmetel kasvas täituvus augustis 80,9%ni. Samas on hinnad nii maha löödud, et kasumit ei kogune. „Hinnad on stabiliseerunud, kuid tasemel, mis kasumit ei too,“ lisas IATA tegevjuht Giovanni Bisignani.

Lisamugavus maksab. Pileti baashindu püüavad lennufirmad klientide hoidmiseks madalaid hoida. See tähendab, et iga lisaliigutuse eest saab ja võetakse kliendilt tasu. Ryanair maksustab pagasivedu, British Airways (BA) aga pakub alates oktoobrist odavlennufirmale iseloomulikult reisijaile võimalust broneerida piletit ostes soovitud istekoht lennukis, sõltuvalt reisija klassist ja lennu pikkusest maksab see kuni 2200 krooni.

Koha broneerimine maksab näiteks lühilennul turistiklassis ca 180 krooni, rahvusvahelisel lennul samas klassis kaks korda enam. 900 krooni maksab väljapääsurea istekoha hõivamine. Äriklassis maksab koha broneerimine kuni 2200 krooni.

Kui palju käivet uus korraldus toob, lennufirma Financial Times´ile ei avaldanud. „Loomulikult on see võimalus lisakäibeks ... samas anname klientidele midagi, mida nad on meil küsinud,“ kommenteeris otsust lennufirma tegevjuht Willie Walsh.

Lennufirmadest saavad reisibürood. airBaltic teatas septembri alguses reisibürooteenuste pakkuma hakkamisest ja teenis sellega konkurentide kriitika. Uudisega samade teenuste pakkumisest tuli möödunud nädalal välja Euroopa suurim lennufirma KLM. KLM pakub nüüd reisijale võimalust lisaks lennupiletite ostmisele broneerida kodulehelt kohe ka majutus, autorent, parklateenus kui ka transfeer linna ja lennujaama vahel. Teenus laieneb nii USA sihtkohtade kui enamuse Euroopa linnade kohta. Trendi, kus hankija säästab kulusid ning suunab teenuste müügi otse lõpptarbijale ehk jätab vahendaja reisibüroo näol vahele, tõi möödunud aasta kohta välja ka Reisiekspert.