Tipptehnika kaubavahetus üha kahaneb

Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. KT kaupade osatähtsus Eesti kaubavahetuses on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.

KT kaupade osatähtsus kogu Eesti kaupade ekspordis oli mullu 4% ja impordis 6%. Võrdluseks võib tuua, et Euroopa Liiduga liitumise ajal 2004. aastal oli KT kaupade osatähtsus ekspordis 10% ja impordis 13%. Seega on kiire majanduskasvu aastatel KT kaupade kaubavahetuses toimunud märgatav langus. Võrreldes 2004. aastaga vähenes 2008. aastal KT kaupade eksport 39% ja import 29%.

Samal perioodil on aga Eesti kogueksport kasvanud 78% ja import 62%. KT kaupade väliskaubanduse langust on mõjutanud asjaolu, et suur osa Eesti KT kaupade tööstusest oli orienteeritud töötlemisele ja allhanke teostamisele. Euroopa Liiduga liitumisele järgnes aga tööjõukulude kiire kasv ning mitmed väliskapitalil põhinevad ettevõtted viisid oma tootmise Eestist välja. Kohalike selle tööstusharu ettevõtete arengut takistab aga vajadus investeerida suuri summasid teadus- ja arendustegevusse ning kohati ka kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Eesti KT kaupade väliskaubandust iseloomustab suur kaubavahetuse puudujääk. 2008. aastal ületas KT kaupade import eksporti 5,2 miljardi krooni võrra. Kaubavahetuse puudujääk näitab, et kohalik tootmine ei suuda rahuldada siseturu vajadusi ning suur osa tarbitavast kaubast tuleb importida.

KT kaupade ekspordis olid 2008. aastal peamisteks sihtriikideks Soome (30% kogu KT ekspordist), Rootsi (17%) ja Venemaa (12%). Impordis olid kõige olulisemad partnerriigid samuti Soome (15% kogu KT impordist), Rootsi (13%) ja Saksamaa (12%).

Kaubavahetuse bilanss oli negatiivne enamiku partnerriikidega. Kõige suurem puudujääk KT kaupade väliskaubanduses tekkis 2008. aastal Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia ja Hiinaga. Ülejääk oli suurim kaubavahetuses Venemaaga.

KT kaupadest eksporditi 2008. aastal Eestist kõige rohkem elektroonika- ja sidevahendeid, mis hõlmasid ligi poole kogu KT kaupade väljaveost. Järgnesid teadusaparatuur, elektriseadmed, arvutid ja kontoritehnika. 2008. aastal Eestisse imporditud KT kaupadest hõlmasid 41% samuti elektroonika- ja sidevahendid, järgnesid arvutid ja kontoritehnika ning teadusaparatuur.

Euroopa Liidu riikide seas olid suurimad KT kaupade eksportijad ja importijad 2008. aastal Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. Ida-Euroopa riikide seas olid suuremad KT kaupade eksportijad Ungari ja Tšehhi. Eesti oli KT kaupade eksportkäibe poolest 2008. aastal Euroopa Liidu riikide pingereas tagant kolmas, edestades vaid Lätit ja Küprost.

Kui terves Euroopa Liidus oli 2008. aastal KT kaupade osatähtsus koguekspordis 10% ja koguimpordis 9%, siis Eesti näitajad jäävad Euroopa keskmisele oluliselt alla. Samas on Euroopa Liidus KT kaupade osatähtsus ekspordis kõrgem just väikeriikides (Malta, Luksemburg, Küpros). Ka Eesti jaoks oleks KT kaupade tootmisele spetsialiseerumine perspektiivikas, kuna see ei nõua loodusvarade ega rasketööstuse olemasolu. Samas on Eesti eeliseks haritud rahvastik ning teaduspotentsiaal.

Kõrgtehnoloogilised kaubad on tooted, mille tootmisel on kasutatud uusimaid tehnoloogiaid. KT kaupu defineeritakse selle järgi, kui suured on iga tootegrupi juures kulutused teadus- ja arendustegevusele. Käesolevas analüüsis on KT kaupade klassifitseerimisel kasutatud OECD vastavat metoodikat, mille järgi KT kaubad jagunevad järgmiselt: lennundusseadmed; arvutid ja kontoritehnika; elektroonika ja sidevahendid; farmaatsiatooted; teadusaparatuur; elektriseadmed; mehaanilised seadmed; keemiatooted; relvastus. KT kauba mõiste on ajas muutuv — kui tehnoloogia võetakse laialdaselt kasutusele ning kulutused teadus- ja arendustegevusele langevad, kaotab toode oma kõrgtehnoloogia tunnused.

Analüüsis on kasutatud arvestusi jooksevhindades, mis tähendab seda, et hindade muutuse mõju sellel ajaperioodil pole arvesse võetud.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.025582
Brasiilia reaal BRL 4,30 0.2119582
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0255663
Filipiinide peeso PHP 60,02 0.2941127
Hiina jüaan CNY 7,87 0.2127118
Hongkongi dollar HKD 8,86 0.2262469
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0282965
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.2186134
India ruupia INR 82,14 0.2134953
Indoneesia ruupia IDR 16748,90 0.2126443
Islandi kroon ISK 140,13 0
Jaapani jeen JPY 128,83 0.2724159
Kanada dollar CAD 1,50 0.1204819
LAV rand ZAR 16,29 -0.066858
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,72 0.043064
Malaysia ringgit MYR 4,73 0.0232445
Mehhiko peeso MXN 23,12 -0.026809
Norra kroon NOK 9,59 -0.041711
Poola slott PLN 4,29 -0.0023297
Rootsi kroon SEK 10,23 0.0538187
Rumeenia leu RON 4,66 0.0021482
Singapuri dollar SGD 1,56 0.1349094
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.1149161
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1143762
Taani kroon DKK 7,46 0.0174274
Tai baht THB 37,19 0.029859
Tšehhi kroon CZK 25,93 0.0077131
Türgi liir TRY 6,19 0.1714517
Ukraina grivna UAH 31,50 0.2125108
Ungari forint HUF 322,62 0
USA dollar USD 1,13 0.2037382
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 0.1558566
Valgevene rubla BYN 2,41 0.1950046
Vene rubla RUB 76,89 0.0838284

Valdkonna töökuulutused