Autor: Rivo Sarapik • 18. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kümnete miljardite kroonide suuruseid investeeringuid ja laene on raske tagasi teenida, kommenteeris Tallinki poiste võimu käest andmist tabeli üks koostajatest, Äripäeva toimetaja Raivo Sormunen. Seda hoolimata sellest, et intressid löövad kuust kuusse uusi rekordmadalaid tasemeid ja ringi kruiisivate reisijate kasv on tõusuteel. "Samas võib loota, et Läänemere kuningas on too big to fail (põrumiseks liialt suur)," lisas Sormunen.

Sel aastal sai 15 varakama logistikaga seotud inimese pingerida selline.

koht üldtabelis, nimi, vara väärtus mld kr

2. koht - Fjodor Berman, 2,5

BLRT Grupi kõige suurem aktsionär. Loonud võimsa firmade grupi. On olnud üks stabiilsemaid Äripäeva Rikaste TOPis olijaid

3. koht - Enn Pant, 2,024

Ilmekas näide, kuidas riigiametnikust on võimalik saada miljardäriks. Tallink Grupi suuromanik

4. koht - Priit Piilmann, 1, 994   

Viru Keemia Grupi omanikeringi kuuluv ettevõtja, lennufirma Avies üks omanikest 

7. koht - Maksim Liksutov ja Sergei Glinka, mõlemad 1,72

Maksim Liksutov ja Sergei Glinkaga on olnud aastaid Äripäeva Rikaste TOPis, alati on aga ka üleval kahtlus, et tegelikult ei kuulu kogu nende nimel olev vara neile. Tundub uskumatu, et 25aasta vanusel Loksalt pärit Liksutovil õnnestus 2001. aastal saada koos Glinkaga Venemaad hõlmava raudtee , transpordi- ja transiidiketi omanikuks. 

10. koht - Ain Hanschmidt, 1,681

Eelmise aasta võitja ja Tallinki suuromanik, aga ärihuvid on ka näiteks spaäris, kus üheks partneriks Eesti Panga president Andres Lipstok.  

12. koht - Kalev Järvelill, 1,647

Tallink Grupi suuromanik, viimastel aastatel küll äritegevuses väga hoogsalt kaasa ei löö ning pigem kulutab aega matkamisele.  

13. koht - Valeri Kovalenko, 1,542

BLRT Grupi üks aktsionär.

14. koht - Oleg Ossinovski, 1,528

Transiidiettevõtja, kellele kuuluvad vagunid sõidavad Eesti, Venemaa, Ukraina ja Läti raudteel. Eelmisel aastal jäi tabelist välja, sest viivitas oma firmade aastaaruannete esitamisega.   

19. koht - Anatoli Kanajev, 1,15

Endine Muuga sadama juht, kes kuulus Pakterminali ja N-Terminali omanikeringi.

20. koht - Mihhail Gnidin, 1,099

BLRT Grupi suuruselt teine aktsionäri Fjodor Bermani järel.

27. koht - Teet Saarepera, 0,8

Tõenäoliselt on just tema, Eesti suurima laokompleksi, Riigiressursside Keskuse omanik, kuigi täit kindlust selle kohta ei ole, sest omanikku on üritatud aastaid erinevate finantsskeemide abil varjata.

31. koht - Väino Kaldoja, 0,7

Silberauto omanik otse ja läbi Veerenni Autokeskuse

32. koht - Andres Järving, 0,656

NG Investeeringute üks omanikke. Lisaks ajab kinnisvaraäri Süda Maja kaudu. Arendab Tallinna lähedale Tartu maantee äärde suurt Ameerikanurga tööstusparki.

33. koht - Aleksei Tšulets, 0,649 

Saurix Petroliumi ja raskustes Paldiski Põhjasadama omanik, ajanud Eestis äri Antillidel registreeritud firma kaudu ja seetõttu on keeruline täpselt hinnata tema varanduse suurust. Äripäev on varemalt kirjutanud, et Tšuletsiga seostatud Antillide firmat kontrollib Vene mõjukas ettevõtja Vladimir Lisin. Sadamat juhib endine politseijuht ja praegune Reformierakonna poliitik Robert Antropov. Eelmise aasta alguses spekuleeriti vene keelses meedias, et Tšulets üritab oma sadama Tallinna Sadamale maha müüa. Mehe tegemiste vastu on tundnud huvi ka Kapo. Hiljuti kirjutas Eesti Ekspress tema suurejoonelisest 1800ruutmeetri suurusest ja 64 miljonit krooni maksma mineva eramu ehitusest Viimsis.

Äripäeva rikaste TOP 500 näed SIIT!. Sisenemiseks vajaliku päevapileti saad osta SIIT!

Tabeli koostamise metoodika.

Raivo Sormunen, Äripäeva toimetaja

Kui ettevõtete väärtuse hindamisel olime senini kasutanud omakapitali, millele olime otsa liitnud viimase aasta viiekordse kasumi, siis sel aastal võtsime arvesse 2007.-2008. aasta keskmise kasumi, mille korrutasime viiega. See aitas tasandada viimaste aastate meeletuid kasumikõikumisi.

Nagu eelnevatelgi aastatel oleme püüdnud kasumist välja arvata erakorralised kasumid (eelkõige nt kinnisvara või ettevõtete müük).

Madala käibega ja kinnisvara arendavate firmade väärtuse panime võrduma aga vaid ettevõtete bilansilise maksumusega. Samuti läksid bilansilise väärtusega sisse firmad, kelle 2007.-2008. aasta koondkasum oli miinusmärgiga või varahaldusfirmad, mille peamised väärtused olid börsil noteeritud väärtpaberid, kinnisvara ja sularaha.

Jõudumööda kontrollisime, kas ettevõtjad on sidusfirmade hindamisel arvestanud ettevõtte bilansilist väärtust või soetusmaksumust, mille vahe võib olla tuhandetes kordades. Samuti ei teinud me hindamisel vahet börsi- ja mittebörsifirmadel.

Kui mujal maailmas pääsevad rikaste TOPi praktiliselt eranditult vaid suurte börsifirmade juhid, mille puhul on rikaste netoväärtust lihtne välja arvestada, siis Tallinna börsi väiksuse tõttu on meie rikkurite hulgas vaid väga vähesed börsifirmadega seotud ja ka neil võib olla kõrval teisi suuri ärisid (nt meediaärimees Hans H. Luik ja kinnisvara).

Rikaste poolelt tõime seekord tabelisse mitmed nimed, kes on oma ärid eraisikuliselt maha müünud ja omavad seda rikkust kuskil pangakontol. Nii näiteks oleme tabelisse lisanud Krediidipanga aktsiad maha müünud Valentina Otsasoni ja tööriistu müüva Mecro müünud rallimees Mart Lajali.