Kütusefirmad polsterdavad aktsiisitõusuga kasumit

Kütusemüüjad on leidnud nipi, kuidas aktsiisitõuse ära kasutades tarbijaid koorida. Nimelt ostetakse vahetult enne järjekordset aktsiisitõusu mahutid kütust pilgeni täis, seejärel makstakse aktsiisi veel nn vana määra alusel, jaetarbimisse suunatakse kaup aga juba uue, kallima hinnaga.

Möödunud aasta jaanuarist kerkis kütuseaktsiis bensiinile 1,30 ja diislikütusele 1,56 krooni liitri kohta.

Kütusemüüjaist reageeris aktsiisitõusule kütusehinna tõstmisega esimesena Alexela, mis suunas hinna üles aasta esimesel tööpäeval. Neste, Statoil ja Olerex järgnesid eeskujule kaks päeva hiljem. Hinnatõusu põhjendati aktsiisitõusuga.

Kui uskuda rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti statistikat, siis oleks pidanud kütusemüüjad aktsiisidele viitamise ja hinnatõusuga vähemalt kümme päeva ootama. EMTA andmetel küünib Eesti kütusemüüjate tavapärane kaubavaru aga lausa kolme kuuni.

Kiire aktsiisi tõstmine ei lasknud varusid tekkida
Rahandusministeerium raporteeris kuu eest, et kütuseaktsiisi laekus juulis 504,3 miljonit krooni ehk tavapärasest 100 miljonit krooni enam. Hapukurgihooaja tavapärasest suurema laekumise põhjuseks oli ministeeriumi hinnangul kütuse varumine enne aktsiisitõusu.

Sarnaselt varasemate aktsiisitõusueelsete varumistega, varuti ka seekord rohkem diislikütust, umbes 15 päeva varu, bensiini varuti umbes 10 päeva jagu. Ministeerium leidis, et kuna aktsiisitõusu etteteatamise tähtaeg jäi seekord lühikeseks, ei jõutud suuri varusid kokku osta.

Tõepoolest - sellist rabamist nagu 2007. ja 2008. aasta vahetusel, mil kütuseaktsiisi laekumine rallis võrreldes eelnevate kuudega üles pea poole võrra, tänavu juulis ei tekkinud.

Maksu- ja tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talituse juhataja Helen Napp ütles Äripäevale, et aktsiisi tasumise kohustus tekib hetkel, kui aktsiisikaup aktsiisilaost tarbimisse lubatakse.

"Eesti suuremad kütusemüüjad on enamasti kõik aktsiisilaopidajad ning ladustavad oma laos kaupa, millelt veel aktsiisimaksmise kohustus ei ole tekkinud," ütles Napp.

Kasumi teenimiseks tuleb aktsiisimaks ette tasuda
Miks iga aktsiisitõusu järel maksulaekumises anomaalia on tekkinud? "Tavapäraselt kõrgem aktsiisilaekumine kütuse kokkuostmise näol on võimalik juhul, kui aktsiisilaopidaja deklareerib kauba vabasse ringlusesse või lubab aktsiisilaost tarbimisse, tasub aktsiisi sellel päeval kehtinud määra järgi ning ladustab sellist kaupa nn vabalaos.

Selline käitumine eeldab eriti kütusekäitlejate puhul hulgaliselt vabasid mahuteid ehk nn vabaladusid. Hinnanguliselt ulatub Eesti kütusekäitlejate varu umbes kolme kuuni. Seega ei ole välistatud võimalus, et aktsiis tasutakse enne hinnatõusu soodsama määraga, aga jaemüüki suunatakse kaup pärast aktsiisitõusu kallima hinnaga," märkis Napp, viidates kütusemüüjate nipile, kuidas makse optimeerida. Samas möönis ta, et aktsiisi suuremat laekumist ja kauba varumist ei saa siiski otseselt seostada.

"Tihti tasutakse aktsiis importimisel kohe - paljud ettevõtted võivad teha seda ka hiljem -, tarbimisse lubamisel aga järgmise kuu 15. kuupäevaks. Varumist saab seetõttu hinnata üksnes tarbimisse lubatud ja imporditud koguste deklareerimise põhjal," lisas asjatundja.

Kõige lihtsam on firmadel varuda sigarette
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla rääkis, et tegemist on tavapärase ettevõtjate käitumisega.

"Varude kogumine ei ole ebaseaduslik, iga ettevõtja võib importida ja deklareerida vastavalt vajadusele. Tavapäraselt on sigarettide puhul ajalooliselt tunduvalt rohkem ette varutud, kütuse puhul on seda raskem teha," märkis Uusküla. Samas ütles ta, et juhul, kui aktsiis on juba vana määra järgi makstud, siis kaup on vabas ringluses ja uuesti enam kõrgema määraga aktsiisi ei maksta.

"Kui ettevõtja on tasunud aktsiisi vana määraga ja tõstab näiteks alkohoolse joogi või kütuse hinda, siis ta saab lihtsalt täiendava kasumi hinna tõstmise võrra," viitas Uusküla ettevõtjate lihtsale võimalusele suuremat kasumit teenida.

Varu laenuraha abiga
Samasuguse müstilise hüppe nagu kütuseaktsiisi laekuminegi tegi 2007-2008 aastavahetusel läbi ka tubakaaktsiisi maksmine.

Sellele võib olla väga proosaline põhjus. Eesti ühe suurema tubakamüüja Philip Morris Eesti mullusest tegevusaruandest selgub, et vahetult enne 2008. aasta alguse aktsiisitõusu on firma laenanud oma emafirma finantseerimisüksuselt ligi 221 miljonit krooni ja kasvatanud laovaru - aruandes nimetatakse seda "kaubad müügiks" - peaaegu 600 miljoni krooniseks.

Paar kuud varem oli Philip Morris avanud emaettevõtte kaudu täpselt poole miljardi kroonise krediidiliini. Aasta varem samal ajal oli tubakamüüja laovaru kõigest 80miljoniline.

Aktsiisikaupade müüjate kommentaarid
Janek Kalvi, ASi Liviko juhatuse esimees
Mõni firma võib kindlasti niimoodi käituda, aga meie, eriti praeguses olukorras, kus vaba raha lihtsalt varu alla kinni panna on niigi problemaatiline, nii ei tee. Samas ma ei välista, et osas aktsiisiga maksustatud valdkondades saab rakendada skeemi, mille vältel makstakse nn odavam aktsiis ära, kuid turule paisatud kauba hinnatõusu põhjendatakse just kerkinud aktsiisimääraga. Selline teoreetiline võimalus on kahtlemata olemas. Meie ei saa paraku kütusemüüjate moel käituda.

Kai Realo, Statoil Eesti kontseptsioonijuht
Ettevõtte majandusaasta aruandes esitatud laovarud sisaldavad nii ettevõtte varusid aktsiisilaos - imporditud mootorikütus, mille eest aktsiisimaks on tasumata - kui ka mootorikütust müügikohas, mille eest aktsiisimaks on tasutud.

Toodete laovaru aktsiisilaos erinevate aastate 31. detsembril erineb tulenevalt tarnetsüklist. Ühel aastal võib 31. detsembrile langeda imporditud kaubapartii müügi lõpp, teisel aastal võib see kuupäev olla vahetult pärast imporditud kaubapartii saabumise päeva.

Indrek Kaju, Neste Eesti tegevjuht
Varu suurus sõltub käibe stabiilsusest ning tarneahela kindlusest. Aktsiisitõusu hetk lööb need mõlemad tasakaalust välja, mistõttu on kütusefirmad sunnitud looma varupuhvri, kuna kütusemüük vahetult enne hinnatõusu kasvab mitu korda.

Ettevõtte bilanss on varade hetkepildistus, see pilt võib kiiresti muutuda erinevas suunas. Meie ülesanne on tagada, et kütus oleks jaamades alati müügil, sõltumata tarnehäiretest ning muudest kütuseturgu mõjutavatest teguritest.

Osale arutelus

  • Kadri Paas

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.089849
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,91 0.016693
Hiina jüaan CNY 7,81 0.010242
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.008688
Horvaatia kuna HRK 7,57 0.009253
Iisraeli seekel ILS 4,15 0.057931
India ruupia INR 76,67 0.016958
Indoneesia ruupia IDR 15951,00 0.012539
Islandi kroon ISK 121,77 -0.145959
Jaapani jeen JPY 132,18 -0.030253
Kanada dollar CAD 1,51 0.004648
LAV rand ZAR 16,50 0.179111
Lõuna-Korea vonn KRW 1288,90 0.015519
Malaysia ringgit MYR 4,91 0.018343
Mehhiko peeso MXN 22,29 -0.064113
Norra kroon NOK 9,71 -0.011836
Poola slott PLN 4,24 0.047221
Rootsi kroon SEK 9,94 -0.090702
Rubla RUB 69,79 0.340757
Rumeenia leu RON 4,64 0.047451
Singapuri dollar SGD 1,60 0.018773
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.025778
Šveitsi frank CHF 1,17 0.049743
Taani kroon DKK 7,44 0.002015
Tai baht THB 38,73 0.051666
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.015642
Türgi liir TRY 4,54 -0.599404
Ukraina grivna UAH 31,35 0.017229
Ungari forint HUF 312,02 0.016027
USA dollar USD 1,18 -0.027141
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.120257
Valgevene rubla BRL 3,84 0.01302
Valgevene rubla BYN 23224,00 0.017226

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017