Kütusefirmad polsterdavad aktsiisitõusuga kasumit

Kütusemüüjad on leidnud nipi, kuidas aktsiisitõuse ära kasutades tarbijaid koorida. Nimelt ostetakse vahetult enne järjekordset aktsiisitõusu mahutid kütust pilgeni täis, seejärel makstakse aktsiisi veel nn vana määra alusel, jaetarbimisse suunatakse kaup aga juba uue, kallima hinnaga.

Möödunud aasta jaanuarist kerkis kütuseaktsiis bensiinile 1,30 ja diislikütusele 1,56 krooni liitri kohta.

Kütusemüüjaist reageeris aktsiisitõusule kütusehinna tõstmisega esimesena Alexela, mis suunas hinna üles aasta esimesel tööpäeval. Neste, Statoil ja Olerex järgnesid eeskujule kaks päeva hiljem. Hinnatõusu põhjendati aktsiisitõusuga.

Kui uskuda rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti statistikat, siis oleks pidanud kütusemüüjad aktsiisidele viitamise ja hinnatõusuga vähemalt kümme päeva ootama. EMTA andmetel küünib Eesti kütusemüüjate tavapärane kaubavaru aga lausa kolme kuuni.

Kiire aktsiisi tõstmine ei lasknud varusid tekkida
Rahandusministeerium raporteeris kuu eest, et kütuseaktsiisi laekus juulis 504,3 miljonit krooni ehk tavapärasest 100 miljonit krooni enam. Hapukurgihooaja tavapärasest suurema laekumise põhjuseks oli ministeeriumi hinnangul kütuse varumine enne aktsiisitõusu.

Sarnaselt varasemate aktsiisitõusueelsete varumistega, varuti ka seekord rohkem diislikütust, umbes 15 päeva varu, bensiini varuti umbes 10 päeva jagu. Ministeerium leidis, et kuna aktsiisitõusu etteteatamise tähtaeg jäi seekord lühikeseks, ei jõutud suuri varusid kokku osta.

Tõepoolest - sellist rabamist nagu 2007. ja 2008. aasta vahetusel, mil kütuseaktsiisi laekumine rallis võrreldes eelnevate kuudega üles pea poole võrra, tänavu juulis ei tekkinud.

Maksu- ja tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talituse juhataja Helen Napp ütles Äripäevale, et aktsiisi tasumise kohustus tekib hetkel, kui aktsiisikaup aktsiisilaost tarbimisse lubatakse.

"Eesti suuremad kütusemüüjad on enamasti kõik aktsiisilaopidajad ning ladustavad oma laos kaupa, millelt veel aktsiisimaksmise kohustus ei ole tekkinud," ütles Napp.

Kasumi teenimiseks tuleb aktsiisimaks ette tasuda
Miks iga aktsiisitõusu järel maksulaekumises anomaalia on tekkinud? "Tavapäraselt kõrgem aktsiisilaekumine kütuse kokkuostmise näol on võimalik juhul, kui aktsiisilaopidaja deklareerib kauba vabasse ringlusesse või lubab aktsiisilaost tarbimisse, tasub aktsiisi sellel päeval kehtinud määra järgi ning ladustab sellist kaupa nn vabalaos.

Selline käitumine eeldab eriti kütusekäitlejate puhul hulgaliselt vabasid mahuteid ehk nn vabaladusid. Hinnanguliselt ulatub Eesti kütusekäitlejate varu umbes kolme kuuni. Seega ei ole välistatud võimalus, et aktsiis tasutakse enne hinnatõusu soodsama määraga, aga jaemüüki suunatakse kaup pärast aktsiisitõusu kallima hinnaga," märkis Napp, viidates kütusemüüjate nipile, kuidas makse optimeerida. Samas möönis ta, et aktsiisi suuremat laekumist ja kauba varumist ei saa siiski otseselt seostada.

"Tihti tasutakse aktsiis importimisel kohe - paljud ettevõtted võivad teha seda ka hiljem -, tarbimisse lubamisel aga järgmise kuu 15. kuupäevaks. Varumist saab seetõttu hinnata üksnes tarbimisse lubatud ja imporditud koguste deklareerimise põhjal," lisas asjatundja.

Kõige lihtsam on firmadel varuda sigarette
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla rääkis, et tegemist on tavapärase ettevõtjate käitumisega.

"Varude kogumine ei ole ebaseaduslik, iga ettevõtja võib importida ja deklareerida vastavalt vajadusele. Tavapäraselt on sigarettide puhul ajalooliselt tunduvalt rohkem ette varutud, kütuse puhul on seda raskem teha," märkis Uusküla. Samas ütles ta, et juhul, kui aktsiis on juba vana määra järgi makstud, siis kaup on vabas ringluses ja uuesti enam kõrgema määraga aktsiisi ei maksta.

"Kui ettevõtja on tasunud aktsiisi vana määraga ja tõstab näiteks alkohoolse joogi või kütuse hinda, siis ta saab lihtsalt täiendava kasumi hinna tõstmise võrra," viitas Uusküla ettevõtjate lihtsale võimalusele suuremat kasumit teenida.

Varu laenuraha abiga
Samasuguse müstilise hüppe nagu kütuseaktsiisi laekuminegi tegi 2007-2008 aastavahetusel läbi ka tubakaaktsiisi maksmine.

Sellele võib olla väga proosaline põhjus. Eesti ühe suurema tubakamüüja Philip Morris Eesti mullusest tegevusaruandest selgub, et vahetult enne 2008. aasta alguse aktsiisitõusu on firma laenanud oma emafirma finantseerimisüksuselt ligi 221 miljonit krooni ja kasvatanud laovaru - aruandes nimetatakse seda "kaubad müügiks" - peaaegu 600 miljoni krooniseks.

Paar kuud varem oli Philip Morris avanud emaettevõtte kaudu täpselt poole miljardi kroonise krediidiliini. Aasta varem samal ajal oli tubakamüüja laovaru kõigest 80miljoniline.

Aktsiisikaupade müüjate kommentaarid
Janek Kalvi, ASi Liviko juhatuse esimees
Mõni firma võib kindlasti niimoodi käituda, aga meie, eriti praeguses olukorras, kus vaba raha lihtsalt varu alla kinni panna on niigi problemaatiline, nii ei tee. Samas ma ei välista, et osas aktsiisiga maksustatud valdkondades saab rakendada skeemi, mille vältel makstakse nn odavam aktsiis ära, kuid turule paisatud kauba hinnatõusu põhjendatakse just kerkinud aktsiisimääraga. Selline teoreetiline võimalus on kahtlemata olemas. Meie ei saa paraku kütusemüüjate moel käituda.

Kai Realo, Statoil Eesti kontseptsioonijuht
Ettevõtte majandusaasta aruandes esitatud laovarud sisaldavad nii ettevõtte varusid aktsiisilaos - imporditud mootorikütus, mille eest aktsiisimaks on tasumata - kui ka mootorikütust müügikohas, mille eest aktsiisimaks on tasutud.

Toodete laovaru aktsiisilaos erinevate aastate 31. detsembril erineb tulenevalt tarnetsüklist. Ühel aastal võib 31. detsembrile langeda imporditud kaubapartii müügi lõpp, teisel aastal võib see kuupäev olla vahetult pärast imporditud kaubapartii saabumise päeva.

Indrek Kaju, Neste Eesti tegevjuht
Varu suurus sõltub käibe stabiilsusest ning tarneahela kindlusest. Aktsiisitõusu hetk lööb need mõlemad tasakaalust välja, mistõttu on kütusefirmad sunnitud looma varupuhvri, kuna kütusemüük vahetult enne hinnatõusu kasvab mitu korda.

Ettevõtte bilanss on varade hetkepildistus, see pilt võib kiiresti muutuda erinevas suunas. Meie ülesanne on tagada, et kütus oleks jaamades alati müügil, sõltumata tarnehäiretest ning muudest kütuseturgu mõjutavatest teguritest.

Osale arutelus

  • Kadri Paas

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 0.079867
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,14 0.576182
Hiina jüaan CNY 7,91 0.145645
Hongkongi dollar HKD 9,60 0.050018
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.133209
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.973247
India ruupia INR 78,59 0.846087
Indoneesia ruupia IDR 16376,00 0.085564
Islandi kroon ISK 125,70 0.059703
Jaapani jeen JPY 135,33 -0.191761
Kanada dollar CAD 1,52 0.014434
LAV rand ZAR 15,04 -0.367656
Lõuna-Korea vonn KRW 1306,70 0.276264
Malaysia ringgit MYR 4,86 0.059754
Mehhiko peeso MXN 23,06 -0.299627
Norra kroon NOK 9,66 -0.127017
Poola slott PLN 4,17 0.026375
Rootsi kroon SEK 9,86 0.298751
Rubla RUB 69,33 0.29076
Rumeenia leu RON 4,66 0.387922
Singapuri dollar SGD 1,62 -0.055511
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.041606
Šveitsi frank CHF 1,18 -0.375952
Taani kroon DKK 7,45 -0.017049
Tai baht THB 39,21 0.153256
Tšehhi kroon CZK 25,43 -0.411232
Türgi liir TRY 4,66 -0.139362
Ukraina grivna UAH 35,24 0.198156
Ungari forint HUF 308,80 0.006477
USA dollar USD 1,23 0.069311
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.359418
Valgevene rubla BRL 3,96 0.321836
Valgevene rubla BYN 24854,00 0.05636

Valdkonna töökuulutused