Autor: Rivo Sarapik • 9. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ametlike Teadaannete andmeil kanti ühinemine äriregistrisse 1. septembril.

Võlausaldajatel on aega tagatise saamiseks nõuete esitamiseks aega kuus kuud.

Kunda Nordic Tsement tegevjuht Meelis Einstein selgitas, et Port Kunda ei ole tegelikult Kunda sadam, vaid ainult sadama puksiir. Põhjus, miks 1998. aastal Port Kunda asutati, peitus tollases seadusandluses - nimelt ei saanud tollal ostetud puksiirile Eesti lippu kui ettevõtte juhatuses polnud eestlast ja loodi eraldi ettevõte. Tänaseks on Einsteini sõnul olukord muutunud ja eraldi firmal ei ole mõtet ning optimeerimiseks pannakse ettevõtted kokku. Muid muutuseid ühendamine Port Kunda töötajaile kaasa ei too.

4,3 mln kroonise bilansimahuga (ca 7% väiksem kui aasta varem) Port Kunda Sadam teenis eelmisel aastal enam kui poole võrra kasvanud ja 4,4 mln kroonini ulatunud käibe juures 113 977 krooni ärikasumit, mis kulus emafirmalt võetud laenu intresside tagasimaksmiseks ehk puhaskasumiks null krooni.

Aasta lõpu seisuga oli ettevõttel emafirma ees 3,6 mln kroonine laenukohustus, mis vähenes aastaga veidi enam kui poole miljoni krooni võrra.

Firma andis keskmiselt tööd viiele töötajale, töötasudeks arvestati 1,84 mln krooni. Kolmeliikmelisele juhatusele töötasusid ei makstud.

Kunda Sadamas käitlemisteenust ja stivideerimisteenust pakub Kunda Nordic Tsement ise, mille käibest andsid laadungikäitlus ja veevedude abitegevused ca 70 mln krooni. Jooksval aastal plaanib Kunda Sadam käidelda 1,4 mln tonni kaupa, mida on ligi viiendiku võrra väehm kui eelmisel aastal. Sadamal on neli kaikohta ning garanteeritud sügavuseks on sõltuvalt kaist kuni 9,5 meetrit. Kohapeal on võimalik töödelda kuni 12 000-tonnise kandevõimega aluseid.

15 aastat tagasi tegevust alustanud Kunda Sadama suuremateks klientideks on ümar- ja teiste puiduga seotud toodete eksportijad. Lisaks käideldakse kohaliku tööstuse puiste- ja üldkaupu ning vedellaste. Tsemenditööstus kasutab sadamat tsemendi, klinkri ekspordiks ning selle tootmiseks vajaliku kipsi ja tahkekütuse impordiks.