Autor: Rivo Sarapik • 8. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel aeglustus langustempo esimese kvartali kuuelt protsendilt teises kvartalis 3,4 protsendile.

Madis Aben, Rahandusministeeriumi Makromajanduspoliitika osakonna analüütik

Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ulatus majanduslangus 16 protsendini. 

Suurima panuse langusesse andsid endiselt eratarbimine ja investeeringud ning samuti ettevõtete varude kiire vähenemine. Eratarbimise languse süvenemine (21%) on seletatav palgatulu kiire kahanemise ning töötuse jätkuvast kasvust tingitud ebakindlusega. Elanike kasutatava tulu langust aitas veidi leevendada kevadine pensionitõus. 

Kiirenevas tempos vähenesid ka elanike ja ettevõtete investeeringud (39%), kus suurima panuse andsid transpordivahendid. Ebakindlates oludes vähendavad elanikud laenukoormust ning hoiavad raha rohkem tähtajalistel hoiuarvetel. Langevate sissetulekute tingimustes tähendab elanike hoiuste jäägi püsimine säästmise kasvu. Mõnevõrra vastuolulise, kuid positiivse signaali annab elanike ja ettevõtjate kindlustunne, mis on vaatamata negatiivsetele tööturuarengutele ning vähenevale tarbimis- ja investeerimisaktiivsusele kevadest alates liikunud kindlalt optimistlikumas suunas.

Ekspordi vähenemine jooksevhindades teises kvartalis pidurdus, kuid sisenõudluse jätkuva kokkutõmbumise tõttu on impordi langus mõnevõrra kiirenenud. Ekspordihinnad alanesid teises kvartalis 13 protsenti, mis viitab nii nõrgale nõudlusele kui tootmiskulude vähenemisele tööjõu ja toorme odavnemise tõttu.

Majandussektorite lõikes mõjutas teises kvartalis SKP vähenemist kõige enam ettevõtete sektor, mis panustas langusse 14,5 protsendipunkti. Nõrga sise- ja välisnõudluse tõttu kahanesid oluliselt tööde mahud nii töötlevas tööstuses ja energeetikas kui ka enamikes teenindus¬harudes. Sellega kaasnes konkurentsi teravnemine ja hindade langus, mistõttu vähenes ettevõtlussektori müügitulu. Ettevõtete kogukasum vähenes mullusega võrreldes koguni kaks korda.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt saavutab SKP tase oma põhja selle aasta neljandas kvartalis ning positiivse lisastsenaariumi järgi juba kolmandas kvartalis. See tähendab, et eelmise kvartaliga võrreldes SKP enam ei lange, kuigi aastases arvestuses jätkub langus veel mõne kvartali jooksul. 

Statistikaamet revideeris SKP ja tema komponentide aegrida nii erinevate täpsustuste kui ka metoodiliste muutuste tõttu. Näiteks muudeti tegeliku ja kaudse rendi arvestust eratarbimiskulutustes ning klassifitseeriti ümber asutusi ettevõtete ja valitsemissektori vahel. Revisjoni tulemusena hinnati 2008. aasta SKP nominaalne maht 3,3 miljardi krooni võrra suuremaks ning ulatus seega 251,5 miljardi kroonini.

Kuna rahandusministeeriumi viimased prognoosid on tehtud eelmise aegrea põhjal, siis tuleb aegrea korrigeerimist arvestada prognooside tõlgendamisel.