Nordea: Põhjamaade ekspordil head väljavaated

Maailmamajanduse paranenud väljavaated parandavad lähikuudel ka Põhjamaade ekspordi olukorda.

Töötuse määra langust võib Põhjamaades oodata siiski alles 2010. aastal. See on Nordea analüütikute järeldus, mis on avaldatud värskes majanduse väljavaadete prognoosis Economic Outlook.

“Nüüd näeme, et finantsturgude kevadine optimism oli õigustatud. Paljud maailma majandused on erinevate valitsuste paljuski koordineeritult rahapakkumise suurendamisele suunatud majanduspoliitika toel langusfaasist väljunud,” ütleb Nordea globaalturgude peaanalüütik Helge J. Pedersen.

Järgmine suur väljakutse maailma valitsustele ja keskpankadele on õige strateegia leidmine rahapakkumise suurendamise poliitika lõpetamiseks. Igal juhul tuleb vältida uut krahhi finantsturgudel ning uut üleilmset majanduslangust.

Nagu oodatud, süvenes majanduslangus Eestis teises kvartalis veelgi, järsku langust jätkasid teises kvartalis näiteks sisenõudlus ja eksport. Majanduse kokkutõmbumine küll süvenes, kuid aeglasemalt kui eelnenud kvartalites. 2009. aastal langeb SKP eelmise aasta tasemelt tõenäoliselt siiski lausa 14%. Eeldame SKP languse jätkumist ka 2010. aastal, kuid surutis leeveneb, kui taastub näiteks ekspordinõudlus.

Isegi kui maailmamajandus taastub oodatust kiiremini, jäävad sisenõudlus ja investeeringud järgmise paari aasta jooksul tagasihoidlikuks. Majandus peaks uuesti kasvule pöörduma 2011. aastal, kuid kasv jääb märgatavalt madalamaks kui viimasel paaril aastal. Valitsuse toetusmeetmete, näiteks käibemaksu tõusu ja avaliku sektori palkade vähendamise eesmärgiks on hoida eelarvepuudujääk 3% piires SKPst, mis lubaks Eestil 2011. aastal Euroopa rahaliiduga ühineda. Analüütikute arvates on tänavuse esimese poolaasta järel see eesmärk aga raskemini saavutatav ning eurole ülemineku plaanid võivad edasi lükkuda aastani 2013.

„Eurole üleminek sõltub meie endi jõupingutustest ja teema tähtsusest. Oluline on erinevate huvigruppide kokkulepe, ühine arusaam ja kinnitus, et eurole üleminek on vajalik. Lisaks sellele on ääretult oluline eurotsooni liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide toetus ja kinnitus meie europüüdlustele,“ ütles Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft. „Sest lõppotsus meie kõlblikusest ja valmisolekust euro kasutusele võtmiseks tehakse Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Ülemkogu poolt,“ lisas Kraft.

Torm, mis on Taani majandust umbes poolteist aastat räsinud, paistab vaibuvat. Maailmamajanduse paranenud väljavaated parandavad ka Taani ekspordiväljavaateid ning finantsturgude olukorra järk-järguline paranemine on mõjutanud ka Taanit ning toonud kaasa intressimäärade languse. 2009. aasta teises pooles ja 2010. aastal hakkab ilmnema ka valitsuse päästepakettide mõju. Vältida ei saa siiski töötuse edasist järsku suurenemist.

Suure ekspordisektoriga Rootsi majandus sai eelmisel aastal toimunud rahvusvahelise kaubanduse krahhis tugevalt kannatada. Nüüd on näha märke, et Rootsi võib tänu maailmamajanduse tervenemisele ning rahapakkumise kiirele suurenemisele kodus kriisist võrdlemisi kiiresti väljuda. Näitajad viitavad tööstussektori olukorra paranemisele käesoleva aasta jooksul. Majapidamiste planeeritud suuremat tarbimist toetab suhteliselt kõrge säästude määr. Rootsi riigieelarvele avaldavad negatiivset mõju nii pidev töötuse kasv kui jätkatavad maksupoliitilised meetmed.

Majanduslangus Norras on lõppenud. Pärast kaks kvartalit kestnud majanduslangust on kasv 2009. aasta teises kvartalis taas napilt positiivne. Intressimäärade suure langetamise toel kiireneb tarbimise kasv. Suurem majanduskasv eksporditurgudel, suuremahuliste investeeringute jätkuv tagamine naftasektoris ning avaliku sektori oluline kasv aitavad majanduskasvule samuti kaasa. Töötuse määr on tõusuteel, kuid paistab, et olukord stabiliseerub siiski 2010. aastal.

Soome majandus tõmbus talvel järsult kokku, eriti seoses ekspordi suure vähenemisega. Kevade saabumisega hakkas aga paistma üha enam märke majanduse stabiliseerumisest. 2009. aasta teises pooles näeme tänu rahvusvahelise kaubanduse elavnemisele Soome olukorra märgatavat paranemist. Tõus ei kesta siiski kaua, kui lõppnõudlus eksporditurgudel ei taastu. Järgmisel paaril aastal võib oodata mõistlikku majanduskasvu. Tööturu olukorra paranemist pole oodata enne 2010. aasta keskpaika.

Oodatust sügavam majanduslangus Lätis jätkub. Aasta lõpuni on Läti majandus haavatav, sest nii kodumaine kui välisnõudlus püsivad tagasihoidlikena ja kas valitsuse meetmed hakkavad mõju avaldama. 2010. aasta peaks tulema helgem, seoses üleilmse majanduse taastumise toetusega ekspordisektorile. Suvised spekulatsioonid Läti lati devalveerimisest on tänu välistoetusele hajunud. Lati devalveerimine on Nordea hinnangul ebatõenäoline, kui palgad ja hinnad jätkuvalt alanevad ja Läti saab toetust rahvusvahelistelt institutsioonidelt.

Aasta teises kvartalis jõudis Leedu järele oma Balti naabritele, kes olid majandussurutisse varem sisenenud. Majanduse kokkutõmbumine jätkub ka aastal 2010, kuigi väiksemas mahus kui tänavu. Majanduskasv peaks taastuma aastal 2011. Üleminek eurole aastal 2013 oleks realistlik eesmärk, kui majanduse taastumise ajal ei tule negatiivseid üllatusi.

Majanduslangus jätkus II kvartalis ka Venemaal, suurimad kukkumised peaksid nüüdseks möödas olema. Vene majandus peaks taastuma juba 2010. aastal, kuigi järgmise paari aasta arengud tulevad tagasihoidlikumad kui viimastel aastatel. Riigi sõltuvus maavaradest muudab majandust nõrgemaks ja ettearvamatusest tingitud poliitiline ebastabiilsus mõjutavad jätkuvalt investeeringuid tootmisesse.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.2619808
Brasiilia reaal BRL 4,33 -0.5535649
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102281
Filipiinide peeso PHP 61,62 -0.5872767
Hiina jüaan CNY 7,50 0.2419107
Hongkongi dollar HKD 9,08 -0.4121677
Horvaatia kuna HRK 7,38 0.0542248
Iisraeli seekel ILS 4,20 -0.6478001
India ruupia INR 79,06 -0.0101184
Indoneesia ruupia IDR 16116,80 -0.4130097
Islandi kroon ISK 124,63 -1.3378721
Jaapani jeen JPY 127,33 -0.8873667
Kanada dollar CAD 1,54 0.2086186
LAV rand ZAR 15,93 0.4997728
Lõuna-Korea vonn KRW 1286,20 0.3792904
Malaysia ringgit MYR 4,63 -0.2648465
Mehhiko peeso MXN 23,77 -0.2450723
Norra kroon NOK 9,49 0.4659141
Poola slott PLN 4,31 0.2556
Rootsi kroon SEK 10,31 0.6823573
Rumeenia leu RON 4,67 0.0107172
Singapuri dollar SGD 1,57 0.0254761
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.148165
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.4496714
Taani kroon DKK 7,45 0.0335566
Tai baht THB 37,89 -0.1383552
Tšehhi kroon CZK 25,82 0.2134927
Türgi liir TRY 5,49 0.4774885
Ukraina grivna UAH 30,58 -0.0536037
Ungari forint HUF 322,21 -0.3618035
USA dollar USD 1,16 -0.4130098
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.251016
Valgevene rubla BYN 2,32 -0.5109489
Vene rubla RUB 73,89 0.3389494

Valdkonna töökuulutused