Kommentaar: välisnõudlus paneb elu käima

Iga positiivne majandusuudis maailmast on praegu rõõmusõnum. Iseäranis väikeriikidele, kelle majandus sõltub paratamatult välisnõudlusest, mida kehastab eelkõige suurte käekäik.

Äsjaseid teateid Saksamaa või Prantsusmaa majanduskasvu taastumisest tuleb siiski veel tinglikuna võtta. Jutt on ju II kvartali paremusest I suhtes, sedagi mõlema puhul napilt 0,3 protsenti. Kuid hea seegi, vähemalt emotsionaalses mõttes.

Õnnetuseks on globaalne kriis räsinud kõige karmimalt just meie ekspordi peamisi sihtriike. Aastaarvestuses osutus Eesti nagu ka teiste Põhja- ja Baltimaade jaoks üliolulise Saksamaa majanduse langus süvenevalt sügavaks. I kvartali SKP 6,4protsendilise langusnumbri kõrvale tuli II kvartali -7,1. Ka pole esialgu teada, kas sakslaste-prantslaste 0,3protsendiliste kvartalikasvude taga on toetuspakettidega kinnimakstud sisetarbimise ühekordne elavnemine, mil pole erilist mõju tootmisele ja turgudele, või juba midagi enamat.

Sakslaste puhul külvab kahtlusi nii tööstuse kui ka väliskaubanduse jätkuvalt ülimalt nigel seis. Esimese poolaasta tööstustoodangu aritmeetilise kuukeskmise langus on neil 2008. aasta sama ajaga võrreldes 21 protsenti, eksport jääb alla isegi 23 protsendiga. Eesti jaoks olulisem on aga Saksamaa impordi 18protsendiline kängumine. Kuulub ju Saksamaa koos Soome, Rootsi, Venemaa, Läti ja Leeduga meie ekspordi kuue suurima sihtriigi hulka, kelle osatähtsus koguekspordis on viimaseil aastail küündinud 2/3ni (mullu nt 63 protsenti).

Tööstustoodangu ja impordi langusnumbrite poolest kuuluvad need vähemalt Euroopa absoluutsesse tippu. Esimesel poolaastal vähenes Rootsi nõudlus muu maailma kaupadele eurodesse ümber arvestatuna 33 protsenti (devalveerunud kroonides mõõdetud "vaid" 22 protsendil pole väljast vaadatuna mingit tähtsust) ja Soomel viie kuuga 35 protsenti. Lätlaste-leedukate impordinõudlus kahanes vastavalt 41 ja 44 protsenti, Venemaal (dollarites mõõdetuna) 42 protsenti.

Koduste veendumuste kohaselt edukalt, kuid kiretu statistika pilgu läbi ebaõnnestunult kriisipakette kokku pannud Soome tööstustoodangu kuue kuu keskmine langusnumber oli 23 ja Rootsil (5 kuu arvestuses) 20 protsenti. Kui arvestada, et Eesti eksport on vähemalt Põhjamaadesse suuresti allhankelise iseloomuga, peegeldavad needki numbrid meie ekspordivõimaluste järsku ahenemist. SKP kukkus Soomes II kvartalis 10,0-11,4 protsenti ja Rootsis 6,2.

Vähemalt nende väheste ja kuivade numbrite taustal võiks tõdeda, et Eesti suurimad kriisiprobleemid pole kodused, seostuvad ikkagi välisnõudluse kokkutõmbumisega. Töötlevas tööstuses hõivatute arvu vähenemine 31 500 ehk 21 protsendi võrra teises kvartalis aastatagusega võrreldes korreleerub nt päris hästi ekspordi 28protsendilise langusega.

Kuigi nn Balti kriisis kombineerub vahepealsest välisraha pretsedenditust sissevoolust ülesköetud mulli tühjaksjooksmine globaalse kriisiga, on Eesti, Läti ja Leedu jaoks määrava tähtsusega välisnõudluse taastumine. See ei sõltu kahjuks meist. Millest tuleb aga lõpuks aru saada, on see, et mis tahes suurriiklikud sisetarbimise toetamisele mõeldud meetmed, olgu need sotsiaalselt kui üllad tahes, annavad meie toodangu konkurentsivõimet kahjustavana vastupidise tulemuse.

Edu mõõdupuu on tootlikkuse kasvule toetuv ekspordi kasv, seevastu siseturule suunatud töökohtade loomine (mis ju viimaseil kõrgkonjunktuuri aastail ehituse, kinnisvaraarenduse ja kaubanduse näol, ka eksportiva majanduse arvel toimuski) on kõige otsesem tee pudupoodlikku tupikusse.

 

Osale arutelus

  • Kalev Kukk

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 0.582268
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,95 0.420442
Hiina jüaan CNY 7,82 0.15635
Hongkongi dollar HKD 9,21 0.249167
Horvaatia kuna HRK 7,57 0.037015
Iisraeli seekel ILS 4,14 0.072476
India ruupia INR 76,59 -0.352836
Indoneesia ruupia IDR 15956,00 0.094096
Islandi kroon ISK 121,82 -0.106599
Jaapani jeen JPY 132,14 -0.661579
Kanada dollar CAD 1,51 0.458358
LAV rand ZAR 16,48 -1.095735
Lõuna-Korea vonn KRW 1289,30 -0.054263
Malaysia ringgit MYR 4,91 -0.138321
Mehhiko peeso MXN 22,34 -0.340315
Norra kroon NOK 9,73 0.625148
Poola slott PLN 4,23 -0.059008
Rootsi kroon SEK 9,96 0.693274
Rubla RUB 69,82 -0.580931
Rumeenia leu RON 4,64 0.068984
Singapuri dollar SGD 1,60 0.106509
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.09527
Šveitsi frank CHF 1,17 -0.331581
Taani kroon DKK 7,44 0.009004
Tai baht THB 38,73 0
Tšehhi kroon CZK 25,59 0.086051
Türgi liir TRY 4,57 0.487912
Ukraina grivna UAH 31,36 0.241647
Ungari forint HUF 311,76 -0.022448
USA dollar USD 1,18 0.200509
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.757562
Valgevene rubla BRL 3,85 -0.070062
Valgevene rubla BYN 23235,00 0.224302

Valdkonna töökuulutused

TRANSIIDIKESKUSE AS otsib KOMMERTSDIREKTORIT

Transiidikeskuse AS

20. november 2017