Kommentaar: välisnõudlus paneb elu käima

Iga positiivne majandusuudis maailmast on praegu rõõmusõnum. Iseäranis väikeriikidele, kelle majandus sõltub paratamatult välisnõudlusest, mida kehastab eelkõige suurte käekäik.

Äsjaseid teateid Saksamaa või Prantsusmaa majanduskasvu taastumisest tuleb siiski veel tinglikuna võtta. Jutt on ju II kvartali paremusest I suhtes, sedagi mõlema puhul napilt 0,3 protsenti. Kuid hea seegi, vähemalt emotsionaalses mõttes.

Õnnetuseks on globaalne kriis räsinud kõige karmimalt just meie ekspordi peamisi sihtriike. Aastaarvestuses osutus Eesti nagu ka teiste Põhja- ja Baltimaade jaoks üliolulise Saksamaa majanduse langus süvenevalt sügavaks. I kvartali SKP 6,4protsendilise langusnumbri kõrvale tuli II kvartali -7,1. Ka pole esialgu teada, kas sakslaste-prantslaste 0,3protsendiliste kvartalikasvude taga on toetuspakettidega kinnimakstud sisetarbimise ühekordne elavnemine, mil pole erilist mõju tootmisele ja turgudele, või juba midagi enamat.

Sakslaste puhul külvab kahtlusi nii tööstuse kui ka väliskaubanduse jätkuvalt ülimalt nigel seis. Esimese poolaasta tööstustoodangu aritmeetilise kuukeskmise langus on neil 2008. aasta sama ajaga võrreldes 21 protsenti, eksport jääb alla isegi 23 protsendiga. Eesti jaoks olulisem on aga Saksamaa impordi 18protsendiline kängumine. Kuulub ju Saksamaa koos Soome, Rootsi, Venemaa, Läti ja Leeduga meie ekspordi kuue suurima sihtriigi hulka, kelle osatähtsus koguekspordis on viimaseil aastail küündinud 2/3ni (mullu nt 63 protsenti).

Tööstustoodangu ja impordi langusnumbrite poolest kuuluvad need vähemalt Euroopa absoluutsesse tippu. Esimesel poolaastal vähenes Rootsi nõudlus muu maailma kaupadele eurodesse ümber arvestatuna 33 protsenti (devalveerunud kroonides mõõdetud "vaid" 22 protsendil pole väljast vaadatuna mingit tähtsust) ja Soomel viie kuuga 35 protsenti. Lätlaste-leedukate impordinõudlus kahanes vastavalt 41 ja 44 protsenti, Venemaal (dollarites mõõdetuna) 42 protsenti.

Koduste veendumuste kohaselt edukalt, kuid kiretu statistika pilgu läbi ebaõnnestunult kriisipakette kokku pannud Soome tööstustoodangu kuue kuu keskmine langusnumber oli 23 ja Rootsil (5 kuu arvestuses) 20 protsenti. Kui arvestada, et Eesti eksport on vähemalt Põhjamaadesse suuresti allhankelise iseloomuga, peegeldavad needki numbrid meie ekspordivõimaluste järsku ahenemist. SKP kukkus Soomes II kvartalis 10,0-11,4 protsenti ja Rootsis 6,2.

Vähemalt nende väheste ja kuivade numbrite taustal võiks tõdeda, et Eesti suurimad kriisiprobleemid pole kodused, seostuvad ikkagi välisnõudluse kokkutõmbumisega. Töötlevas tööstuses hõivatute arvu vähenemine 31 500 ehk 21 protsendi võrra teises kvartalis aastatagusega võrreldes korreleerub nt päris hästi ekspordi 28protsendilise langusega.

Kuigi nn Balti kriisis kombineerub vahepealsest välisraha pretsedenditust sissevoolust ülesköetud mulli tühjaksjooksmine globaalse kriisiga, on Eesti, Läti ja Leedu jaoks määrava tähtsusega välisnõudluse taastumine. See ei sõltu kahjuks meist. Millest tuleb aga lõpuks aru saada, on see, et mis tahes suurriiklikud sisetarbimise toetamisele mõeldud meetmed, olgu need sotsiaalselt kui üllad tahes, annavad meie toodangu konkurentsivõimet kahjustavana vastupidise tulemuse.

Edu mõõdupuu on tootlikkuse kasvule toetuv ekspordi kasv, seevastu siseturule suunatud töökohtade loomine (mis ju viimaseil kõrgkonjunktuuri aastail ehituse, kinnisvaraarenduse ja kaubanduse näol, ka eksportiva majanduse arvel toimuski) on kõige otsesem tee pudupoodlikku tupikusse.

 

Osale arutelus

  • Kalev Kukk

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,61 -0.2535089
Brasiilia reaal BRL 4,25 0.2900875
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0051138
Filipiinide peeso PHP 62,08 0.2745788
Hiina jüaan CNY 7,95 -0.1469
Hongkongi dollar HKD 8,99 -0.3072929
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0391162
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0667668
India ruupia INR 84,29 -0.3899741
Indoneesia ruupia IDR 17417,63 -0.0192871
Islandi kroon ISK 134,75 -1.6566925
Jaapani jeen JPY 128,60 -0.710315
Kanada dollar CAD 1,50 0.1737039
LAV rand ZAR 16,56 1.1389939
Lõuna-Korea vonn KRW 1304,29 0.5969689
Malaysia ringgit MYR 4,76 -0.1509149
Mehhiko peeso MXN 21,92 1.0254118
Norra kroon NOK 9,48 0.3801677
Poola slott PLN 4,31 0.3215659
Rootsi kroon SEK 10,36 0.5549303
Rumeenia leu RON 4,67 0.1629957
Singapuri dollar SGD 1,58 -0.0757289
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.3308236
Šveitsi frank CHF 1,14 -0.2883607
Taani kroon DKK 7,46 0.0201105
Tai baht THB 37,41 0.1646639
Tšehhi kroon CZK 25,88 0.1819308
Türgi liir TRY 6,44 0.294443
Ukraina grivna UAH 32,11 0.0616944
Ungari forint HUF 323,36 0.428598
USA dollar USD 1,15 -0.2956779
Uus-Meremaa dollar NZD 1,75 -0.2336182
Valgevene rubla BYN 2,42 0.0330579
Vene rubla RUB 75,47 0.1890422

Valdkonna töökuulutused