Autor: Väinu Rozental • 19. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaanof rõhutas, et kohe kindlasti ei vaata maksu- ja tolliamet pealt, kuidas ettevõtte maksuvõlg suureneb ja lõpuks saamata jääb. "Kui ettevõttel tekib maksuvõlg, alustab maksuhaldur esimesel võimalusel maksuvõla sissenõudmist," selgitas Jaanof Äripäevale e-kirja teel.

Tema sõnul teavitatakse maksumaksjat täitmata kohustustest ning talle väljastatakse korraldus tasuda maksuvõlg. "Ühtlasi antakse korralduses ka sundtäitmise hoiatus, mis tähendab seda, et kui maksumaksja ei tasu oma kohustusi haldusaktis toodud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur maksuvõla sundtäitmist seaduses toodud alustel, mille esimeseks sammuks on võlgniku pangakontode arest ning käsutamise keelumärke seadmine võlgniku registervarale," kirjeldas ta.

Jaanofi sõnul on makseraskustes maksumaksjal võimalik ettevõtluse jätkamiseks oma maksuvõlg ka ajatada ehk maksuvõlga tasuda osade kaupa selleks kinnitatud ajatamisgraafiku alusel. "Maksuvõla ajatamise otsustamise puhul võetakse arvesse maksumaksja eelnevat maksudistsipliini, ajatamise otstarbekust, äriühingu maksevõimet, esitatud tagatise piisavust ja usaldusväärsust," märkis Jaanof.

"Maksuvõla tasumise ajatamise puhul peab silmas pidama, et maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta jooksvate kohustuste tasumisest. Samuti ei näe kehtivad õigusaktid ette nn maksepuhkust," lisas ta.

Jaanofi kinnitusel ei tee maksu- ja tolliamet vahet suurtel ja väikestel võlgadel. "Maksuvõlgade sissenõudmisel tuleb kohelda kõiki võlglasi võrdselt ning nende võlgade menetlemine peab toimuma sarnastel alustel ehk võimalikult kiiresti, efektiivselt ja järjepidevalt," sõnas ta.