Lennufirma plaanib omakapitali tõsta 60 korda ehk kergitada 0,5 mln latilt (ca 11 mln kroonilt) 30 mln latile (ligi 670 mln kroonile). Riigi osalus on sellest 15 mln latti ehk 335 mln krooni. Läti ajalehe Diena andmeil on ebaselge, kuidas riik selle summa leiab.
Minister teeb valitsusele ettepaneku korraldada suletud airBalticu aktsiate väljalase, aktisaid võiks osta teine riiklik ettevõte ehk Läti rahvusringhääling. Viimasel oli aasta alguses Parex pangas 50 mln latti ehk enam kui 1,1 mlrd krooni.
Läti majanduslehe Dienas Bizness kirjutas kaks nädalat tagasi, et lennufirma on ametlikult maksejõuetu - lennufirma teenis möödunud aastal ligi 620 mln krooni kahjumit, lennufirma omakapital on ligi 600 mln krooni ulatuses negatiivne.
Audiitorite hinnangul sõltub lennufirma tegevus lühiajaliste laenude teenindamise ning refinantseerimise õnnestumisest.
Lennufirma juht ja üks omanikest, Bertolt Flick põhjendas eelmise aasta kahjumit kõrgete kütusehindadega.
Möödunud kevadel ei suutnud airBaltic SEBile laenu tagasi maksta, hetkel käivad läbirääkimised selle refinantseerimiseks.
Kui Läti riik lennufirmasse ei investeeri ja Flick ei saa kreeditoridega kokkuleppele, on lennufirma maksejõuetu. Läti riigile tähendab see rahvusliku lennufirma kaotust ning hoopi turismisektorile. Teisalt jälle võib lennufirma kaotada õiguse lennata SRÜ riikides kui Flick leiab vajamineva raha riigi abita ise.
Äripäeva inglisekeelse majandusuudiste portaali BBN ja Logistikauudised.ee küsimustele lennufirma väljavaadetest ning vaja mineva raha allikatest lennufirma juhtkond hetkel, enne esimese poolaasta tulemuste avalikustamist, ei kommenteerinud. Millal tulemused teatatakse, firma kommunikatsioonijuht Janis Vanagsi sõnul hetkel veel paika pandud ei ole.