Autor: Rivo Sarapik • 3. august 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Osula bussifirma kaebas Leedu konkurendid kohtusse

Juuli lõpus kaebasid Eurolines Baltic Grupi ettevõtted Leedu halduskohtusse neli peamist kohalikku bussioperaatorit konkurentsi- ja bussiliikluse korraldamist reguleerivate seaduste rikkumise tõttu.

Eurolines Balticu agressiivne laienemine Leedu turul on toonud kaasa kohalike vedajate ebaseadusliku käitumise, mille eesmärgiks on Eurolines Balticu turult tõrjumine. Peamised rikkumised on seotud bussijaama tasude ja müügitegevuse korraldamisega, teatas ettevõte.

Bussijaamade kui sisuliselt monopoolsete teenusepakkujate võetavad tasud peavad olema kõikjal Euroopas kulupõhised ja kõikidele vedajatele võrdsed. Leedus on vastavate tasude ülemmäär fikseeritud vastavas riiklikus regulatsioonis, mille kohaselt ei tohi teenustasu ühe bussi kohta ületada Vilniuses 6 LTL (umbes 27 EEK) ja teistes bussijaamades 3 LTL taset. Antud tasude suurus on võrreldav Eestis bussijaamade poolt rakendatavate tasudega.

Eeltoodust hoolimata on Leedu konkureerivad bussivedajad, kes ühtlasi haldavad ka bussijaamu nõudnud Eurolines Balticult oluliselt kõrgemate teenustasude maksmist. Eurolines Balticult nõutavad tasud on olnud järgmised: Vilnius - 10 LTL (4 LTL enam kui lubatud), Panevezis – 10 LTL (6 LTL enam kui lubatud), Siauliai – 20 LTL (17 LTL enam kui lubatud), Klaipeda – 40 LTL (37 LTL enam kui lubatud). Riiklik regulaator on vastuseks Eurolines Balticu järelepärimistele korduvalt kirjalikult kinnitanud, et antud tasud on ebaseaduslikud. Kahjuks ei ole läbirääkimised kohalike vedajatega andnud positiivseid tulemusi.

Lisaks eeltoodule on kohalikud vedajad kasutanud erinevaid teisi ebaseaduslikke võtteid Eurolines Balticu kahjustamiseks. Leedu ajakirjanike poolt eelmisel nädalal läbiviidud katsed kinnitasid, et bussijaamade piletimüügipunktid väljastavad Eurolines Balticu väljumiste kohta pidevalt ebatõest informatsiooni (väljumiste ajad, hinnad). Bussijaamades väidetakse ka regulaarselt klientidele, et väljumisi, mida opereerib Eurolines Baltic üldse ei eksisteeri. Samuti kasutavad bussijaamade haldajad bussijaamade reklaampindu klientide eksitamiseks.

Samuti on mitmed bussijaamad keeldunud müümast pileteid Eurolines Balticu liinidele, kuigi Leedu seaduste järgi lasub bussijaamal vastav kohustus, kui vedaja seda soovib. Näiteks ei ole Klaipeda bussijaam müünud perioodil juuni 2008-juuli 2009 ühtegi piletit Eurolines Balticu poolt opereeritaval Klaipeda-Riia liinil. Hoolimata kirjalikest märkustest ja järelpärimistest ei ole bussijaamad nõustunud rikkumisi lõpetama.

Hoolimata kohalike vedajate tegevusest on Eurolines Baltic suutnud 2008-2009. aastal oma positsiooni Leedu turul märkimisväärselt parandada. 2009. aasta esimesel poolaastal on Leedust lähtuvate liinide müügitulu suurenenud eelmise aastaga võrreldes enam kui kaks korda, jõudes 8,3 miljoni kroonini. Saavutatud on turuliidri positsioon nii Vilnius-Riia, Klaipeda-Riia kui Vilnius-Tallinn liinidel. 2009. aasta mais avas Eurolines Baltic ka liini Vilniuse ja Varssavi vahel.

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077