Autor: Rivo Sarapik • 17. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohus leidis, et Eesti käitus õiguspäraselt, nõudes väärislõhe kalaselgroogude märkimist tollideklaratsioonis inimtoiduks kõlbuliku tootena, teatas Välisministeerium.

Euroopa Kohus tegi oma otsuse eelotsusemenetluses, mille algatas Tallinna Halduskohus, kes küsis Euroopa Kohtult nõu Euroopa Liidu ühise tollitariifistiku tõlgendamise kohta. Tallinna Halduskohus palus  Euroopa Kohtul analüüsida, kas Eesti määras Atlandi väärislõhe külmutatud selgroogudele õige tollimaksu.

Eesti äriühing OÜ Pärlitigu importis Norrast tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe kalaselgroogusid, deklareerides seda inimtoiduks mittekõlbulikuna, mistõttu ei pidanud ta selle eest tollimaksu tasuma. Maksuhalduri otsus, mille kohaselt on tegemist siiski inimtoiduks kõlbuliku tootega, tõi ettevõtjale kaasa dumpinguvastase tollimaksu tasumise kohustuse.

OÜ Pärlitigu pöördus Tallinna Halduskohtusse, et vaidlustada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse maksuotsus. Ettevõtja leidis, et kaup tulnuks klassifitseerida kalajäätmetena, see tähendab inimtoiduks kõlbmatuna.

OÜ Pärlitigu juhi Andrei Jegorovi kinnitas eelmise aasta jaanuaris, et neil nimetatud kaupa enam ei ole, varem müüdi seda tema sõnul näiteks turu kalapoes, aga ka Rimi kauplustes. Kui selgroo hind oli umbes 12 krooni kilo, siis uued maksumäärad tõstaksid selle tema hinnagul 70 kroonile. See oleks aga kuni kümne krooni võrra kallim kui nende poolt vahendatava puhta lõhekala hind.