Autor: Rivo Sarapik • 24. juuni 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Import 2008 - enim vedasid langust veovahendid ja puit

Eesti import jõudis langusfaasi 2008. aasta I kvartalis, mil sisenõudluse jahtumine süvenes veelgi.

Ekspordi kasvu oluline kiirenemine III kvartalis viis ka impordi kasvu kergelt positiivseks. IV kvartalis pöördus import taas tugevasse langusse, mis tulenes lisaks siseturu jätkuvale nõrkusele ekspordi negatiivsest arengust. Aasta kokkuvõttes oli import 5,1% võrra väiksem kui eelmisel aastal.

2008. aastal kahanes enamiku tööstustusliku otstarbega kaupade sissevedu, vaid keemiatoodete import oli tugeva kasvuga, sest eksporti vedava keemiatööstuse tooraine osteti suures osas sisse. Mõõdukat kasvu näitas veel mineraalsete toodete import, kuna teisel poolaastal aktiviseerus mõningal määral kütuste töötlemine Eestis.

Toidukaupade sissevedu jätkas 2008. aastal samuti mõõduka kasvuga, kuna majanduslanguse tingimustes pööravad inimesed rohkem tähelepanu hinnaeelisele, vähendades kallimate kodumaiste toodete tarbimist.

Enam kahanes 2008. aastal puidu ja puidutoodete (-37%) ning transpordivahendite (-27%) sissevedu. Puidu impordi langus oli põhiliselt tingitud ehitusturu süvenevast madalseisust ja ekspordinõudluse kahanemisest. Samas mõjutas puidu importi aasta esimesel poolel ka Venemaa poolne teistkordne ekspordi tollimaksude tõstmine.

Transpordivahendite sisseveos moodustavad põhilise osa autod. Majanduslanguse tingimustes ei ole auto ost tarbijatel enam esmane vajadus nii Eesti kui välisriikides, mis on oluliselt vähendanud sõiduautode importi. Masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete

import kahanes 2008. aastal võrdselt 5%.

Investeeringute oluline langus vähendas kapitalikaupade sissevedu, samas ekspordinõudluse püsimine masina- ja aparaaditööstuse toodete järele suurendas pooltoodete importi. Metallide ja metalltoodete sisseveo kahanemise peamiseks põhjuseks oli siseturu nõrkus, sest metallitööstuses jätkus 2008. aastal tugev ekspordi kasv.

2008. aastal tõusis Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguimpordis 80%ni. Samal ajal impordi maht ELi riikidest kahanes aastaga 4% võrra. SRÜ riikide osatähtsus langes 12%le, langustrendil (-11%) jätkus ka import nendest riikidest.

Eesti peamised impordi saatjariigid kattuvad oluliste eksporditurgudega, tulenevalt nende geograafilisest lähedusest. 2008. aastal püsisid esikolmikus endiselt Soome, Saksamaa ja Rootsi, Venemaa aga taganes kahe koha võrra kuuendaks. Läti ja Leedu olid võrdsete osatähtsustega neljandal ja viiendal kohal.

Soome osatähtsus on aasta-aastalt Eesti koguimpordis langenud. Kui 2000. aastal moodustas import Soomest enam kui kolmandiku, siis 2008. aastal vaid 14%. Üheks põhjuseks on Soome firmade allhanketellimuste vähenemine Eestis, teisalt ka tarneahelate ümberkorraldamine. 2008. aastal kahanes importSoomest 13%. Kiireim langus oli transpordivahendite sisseveol (-48%), sest Soome kaudu toodi varasematel aastatel Eestisse suurem osa Jaapani päritolu sõiduautosid, mida vahendati edasi ka teistesse Balti riikidesse.

Masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete import vähenes kümnendiku võrra. Import Saksamaalt jäi 2008. aastal peaaegu aastatagusele tasemele. Kõrget kasvu näitas metallide ja metalltoodete sissevedu (1,6 korda), mille taga oli töötlemata terase suuremahulisem sisseost. Ka põllumajandussaaduste import oli tugeva kasvuga.

Samas autode sissevedu oli veerandi võrra väiksem kui aasta varem ning ka masinate ja seadmete import oli kerges languses. Pärast viimaste aastate jõudsat kasvu pöördus import Rootsist 2008. aastal langusesse (-11%). Aastaga kahanes ligikaudu veerandi võrra transpordivahendite ning metallide ja metalltoodete sissevedu.

Koguimpordist kolmandiku moodustanud masinate ja seadmete import oli veel esimesel poolaastal tugeva kasvuga, aga majanduskliima jätkuv jahenemine viis teisel poolaastal kasvu olematuks.

Import Lätist ja Leedust jätkas 2008. aastal veel tugeva kasvuga, vastavalt 14% ja 21%. Mõlema riigi puhul olid kasvu suurimaks toetajaks naftasaadused. Läti puhul võib veel välja tuua metallide ja metalltoodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning keemiatoodete impordi kiire kasvu jätkumist. Leedust suurenes oluliselt ka keemiatoodete sisseost.

Kui import Venemaalt oli I poolaastal veel ligi poole võrra väiksem aastatagusest perioodist, siis II poolaastal pöördus langus juba väikeseks kasvuks. Eelkõige oli selle taga võrdlusbaasi ühtlustumine naftasaaduste osas. Aasta kokkuvõttes vähenes import Venemaalt 28%. Samas suurusjärgus oli kahanemine mineraalsete kütuste sisseveol. Puitu ja puittooteid aga imporditi kolm korda vähem kui eelmisel aastal. Samal ajal kasvas keemiatoodete sisseost Venemaalt ligi kaks ja pool korda tänu orgaaniliste kemikaalide impordi hüppelisele kasvule.

2009. aastal jätkub prognooside kohaselt impordi langustrend, tulenevalt nii siseturu nõrkusest kui ka madalast ekspordinõudlusest välisturgudel. Valdav enamus Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertidest (88%) prognoosisid märtsis impordi mahtude vähenemist lähemal kuuel kuul.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077