Import 2008 - enim vedasid langust veovahendid ja puit

Eesti import jõudis langusfaasi 2008. aasta I kvartalis, mil sisenõudluse jahtumine süvenes veelgi.

Ekspordi kasvu oluline kiirenemine III kvartalis viis ka impordi kasvu kergelt positiivseks. IV kvartalis pöördus import taas tugevasse langusse, mis tulenes lisaks siseturu jätkuvale nõrkusele ekspordi negatiivsest arengust. Aasta kokkuvõttes oli import 5,1% võrra väiksem kui eelmisel aastal.

2008. aastal kahanes enamiku tööstustusliku otstarbega kaupade sissevedu, vaid keemiatoodete import oli tugeva kasvuga, sest eksporti vedava keemiatööstuse tooraine osteti suures osas sisse. Mõõdukat kasvu näitas veel mineraalsete toodete import, kuna teisel poolaastal aktiviseerus mõningal määral kütuste töötlemine Eestis.

Toidukaupade sissevedu jätkas 2008. aastal samuti mõõduka kasvuga, kuna majanduslanguse tingimustes pööravad inimesed rohkem tähelepanu hinnaeelisele, vähendades kallimate kodumaiste toodete tarbimist.

Enam kahanes 2008. aastal puidu ja puidutoodete (-37%) ning transpordivahendite (-27%) sissevedu. Puidu impordi langus oli põhiliselt tingitud ehitusturu süvenevast madalseisust ja ekspordinõudluse kahanemisest. Samas mõjutas puidu importi aasta esimesel poolel ka Venemaa poolne teistkordne ekspordi tollimaksude tõstmine.

Transpordivahendite sisseveos moodustavad põhilise osa autod. Majanduslanguse tingimustes ei ole auto ost tarbijatel enam esmane vajadus nii Eesti kui välisriikides, mis on oluliselt vähendanud sõiduautode importi. Masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete
import kahanes 2008. aastal võrdselt 5%.

Investeeringute oluline langus vähendas kapitalikaupade sissevedu, samas ekspordinõudluse püsimine masina- ja aparaaditööstuse toodete järele suurendas pooltoodete importi. Metallide ja metalltoodete sisseveo kahanemise peamiseks põhjuseks oli siseturu nõrkus, sest metallitööstuses jätkus 2008. aastal tugev ekspordi kasv.

2008. aastal tõusis Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguimpordis 80%ni. Samal ajal impordi maht ELi riikidest kahanes aastaga 4% võrra. SRÜ riikide osatähtsus langes 12%le, langustrendil (-11%) jätkus ka import nendest riikidest.

Eesti peamised impordi saatjariigid kattuvad oluliste eksporditurgudega, tulenevalt nende geograafilisest lähedusest. 2008. aastal püsisid esikolmikus endiselt Soome, Saksamaa ja Rootsi, Venemaa aga taganes kahe koha võrra kuuendaks. Läti ja Leedu olid võrdsete osatähtsustega neljandal ja viiendal kohal.

Soome osatähtsus on aasta-aastalt Eesti koguimpordis langenud. Kui 2000. aastal moodustas import Soomest enam kui kolmandiku, siis 2008. aastal vaid 14%. Üheks põhjuseks on Soome firmade allhanketellimuste vähenemine Eestis, teisalt ka tarneahelate ümberkorraldamine. 2008. aastal kahanes importSoomest 13%. Kiireim langus oli transpordivahendite sisseveol (-48%), sest Soome kaudu toodi varasematel aastatel Eestisse suurem osa Jaapani päritolu sõiduautosid, mida vahendati edasi ka teistesse Balti riikidesse.

Masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete import vähenes kümnendiku võrra. Import Saksamaalt jäi 2008. aastal peaaegu aastatagusele tasemele. Kõrget kasvu näitas metallide ja metalltoodete sissevedu (1,6 korda), mille taga oli töötlemata terase suuremahulisem sisseost. Ka põllumajandussaaduste import oli tugeva kasvuga.

Samas autode sissevedu oli veerandi võrra väiksem kui aasta varem ning ka masinate ja seadmete import oli kerges languses. Pärast viimaste aastate jõudsat kasvu pöördus import Rootsist 2008. aastal langusesse (-11%). Aastaga kahanes ligikaudu veerandi võrra transpordivahendite ning metallide ja metalltoodete sissevedu.

Koguimpordist kolmandiku moodustanud masinate ja seadmete import oli veel esimesel poolaastal tugeva kasvuga, aga majanduskliima jätkuv jahenemine viis teisel poolaastal kasvu olematuks.

Import Lätist ja Leedust jätkas 2008. aastal veel tugeva kasvuga, vastavalt 14% ja 21%. Mõlema riigi puhul olid kasvu suurimaks toetajaks naftasaadused. Läti puhul võib veel välja tuua metallide ja metalltoodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning keemiatoodete impordi kiire kasvu jätkumist. Leedust suurenes oluliselt ka keemiatoodete sisseost.

Kui import Venemaalt oli I poolaastal veel ligi poole võrra väiksem aastatagusest perioodist, siis II poolaastal pöördus langus juba väikeseks kasvuks. Eelkõige oli selle taga võrdlusbaasi ühtlustumine naftasaaduste osas. Aasta kokkuvõttes vähenes import Venemaalt 28%. Samas suurusjärgus oli kahanemine mineraalsete kütuste sisseveol. Puitu ja puittooteid aga imporditi kolm korda vähem kui eelmisel aastal. Samal ajal kasvas keemiatoodete sisseost Venemaalt ligi kaks ja pool korda tänu orgaaniliste kemikaalide impordi hüppelisele kasvule.

2009. aastal jätkub prognooside kohaselt impordi langustrend, tulenevalt nii siseturu nõrkusest kui ka madalast ekspordinõudlusest välisturgudel. Valdav enamus Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertidest (88%) prognoosisid märtsis impordi mahtude vähenemist lähemal kuuel kuul.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,60 0.0439064
Brasiilia reaal BRL 4,32 -0.2354462
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0409249
Filipiinide peeso PHP 59,96 -0.0033357
Hiina jüaan CNY 7,73 -0.07243
Hongkongi dollar HKD 8,93 0.1896703
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.146831
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.059853
India ruupia INR 81,05 0.1581692
Indoneesia ruupia IDR 16129,73 -0.061897
Islandi kroon ISK 136,82 -0.1313869
Jaapani jeen JPY 124,74 0.4266967
Kanada dollar CAD 1,52 0.2044181
LAV rand ZAR 15,72 -0.8480828
Lõuna-Korea vonn KRW 1282,20 -0.1658452
Malaysia ringgit MYR 4,71 0.3048456
Mehhiko peeso MXN 21,74 -0.1648967
Norra kroon NOK 9,77 0.0194527
Poola slott PLN 4,29 0.1470451
Rootsi kroon SEK 10,26 0.102452
Rumeenia leu RON 4,76 -0.1595365
Singapuri dollar SGD 1,55 0.1554303
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.6731318
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0529848
Taani kroon DKK 7,47 0.016075
Tai baht THB 36,09 0.0271586
Tšehhi kroon CZK 25,67 0.1990399
Türgi liir TRY 6,01 -0.8084208
Ukraina grivna UAH 31,61 0.3546516
Ungari forint HUF 317,83 -0.0157292
USA dollar USD 1,14 0.1848917
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.3329568
Valgevene rubla BYN 2,45 0.1636527
Vene rubla RUB 75,24 -0.3599523

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019