Import 2008 - enim vedasid langust veovahendid ja puit

Eesti import jõudis langusfaasi 2008. aasta I kvartalis, mil sisenõudluse jahtumine süvenes veelgi.

Ekspordi kasvu oluline kiirenemine III kvartalis viis ka impordi kasvu kergelt positiivseks. IV kvartalis pöördus import taas tugevasse langusse, mis tulenes lisaks siseturu jätkuvale nõrkusele ekspordi negatiivsest arengust. Aasta kokkuvõttes oli import 5,1% võrra väiksem kui eelmisel aastal.

2008. aastal kahanes enamiku tööstustusliku otstarbega kaupade sissevedu, vaid keemiatoodete import oli tugeva kasvuga, sest eksporti vedava keemiatööstuse tooraine osteti suures osas sisse. Mõõdukat kasvu näitas veel mineraalsete toodete import, kuna teisel poolaastal aktiviseerus mõningal määral kütuste töötlemine Eestis.

Toidukaupade sissevedu jätkas 2008. aastal samuti mõõduka kasvuga, kuna majanduslanguse tingimustes pööravad inimesed rohkem tähelepanu hinnaeelisele, vähendades kallimate kodumaiste toodete tarbimist.

Enam kahanes 2008. aastal puidu ja puidutoodete (-37%) ning transpordivahendite (-27%) sissevedu. Puidu impordi langus oli põhiliselt tingitud ehitusturu süvenevast madalseisust ja ekspordinõudluse kahanemisest. Samas mõjutas puidu importi aasta esimesel poolel ka Venemaa poolne teistkordne ekspordi tollimaksude tõstmine.

Transpordivahendite sisseveos moodustavad põhilise osa autod. Majanduslanguse tingimustes ei ole auto ost tarbijatel enam esmane vajadus nii Eesti kui välisriikides, mis on oluliselt vähendanud sõiduautode importi. Masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete
import kahanes 2008. aastal võrdselt 5%.

Investeeringute oluline langus vähendas kapitalikaupade sissevedu, samas ekspordinõudluse püsimine masina- ja aparaaditööstuse toodete järele suurendas pooltoodete importi. Metallide ja metalltoodete sisseveo kahanemise peamiseks põhjuseks oli siseturu nõrkus, sest metallitööstuses jätkus 2008. aastal tugev ekspordi kasv.

2008. aastal tõusis Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguimpordis 80%ni. Samal ajal impordi maht ELi riikidest kahanes aastaga 4% võrra. SRÜ riikide osatähtsus langes 12%le, langustrendil (-11%) jätkus ka import nendest riikidest.

Eesti peamised impordi saatjariigid kattuvad oluliste eksporditurgudega, tulenevalt nende geograafilisest lähedusest. 2008. aastal püsisid esikolmikus endiselt Soome, Saksamaa ja Rootsi, Venemaa aga taganes kahe koha võrra kuuendaks. Läti ja Leedu olid võrdsete osatähtsustega neljandal ja viiendal kohal.

Soome osatähtsus on aasta-aastalt Eesti koguimpordis langenud. Kui 2000. aastal moodustas import Soomest enam kui kolmandiku, siis 2008. aastal vaid 14%. Üheks põhjuseks on Soome firmade allhanketellimuste vähenemine Eestis, teisalt ka tarneahelate ümberkorraldamine. 2008. aastal kahanes importSoomest 13%. Kiireim langus oli transpordivahendite sisseveol (-48%), sest Soome kaudu toodi varasematel aastatel Eestisse suurem osa Jaapani päritolu sõiduautosid, mida vahendati edasi ka teistesse Balti riikidesse.

Masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete import vähenes kümnendiku võrra. Import Saksamaalt jäi 2008. aastal peaaegu aastatagusele tasemele. Kõrget kasvu näitas metallide ja metalltoodete sissevedu (1,6 korda), mille taga oli töötlemata terase suuremahulisem sisseost. Ka põllumajandussaaduste import oli tugeva kasvuga.

Samas autode sissevedu oli veerandi võrra väiksem kui aasta varem ning ka masinate ja seadmete import oli kerges languses. Pärast viimaste aastate jõudsat kasvu pöördus import Rootsist 2008. aastal langusesse (-11%). Aastaga kahanes ligikaudu veerandi võrra transpordivahendite ning metallide ja metalltoodete sissevedu.

Koguimpordist kolmandiku moodustanud masinate ja seadmete import oli veel esimesel poolaastal tugeva kasvuga, aga majanduskliima jätkuv jahenemine viis teisel poolaastal kasvu olematuks.

Import Lätist ja Leedust jätkas 2008. aastal veel tugeva kasvuga, vastavalt 14% ja 21%. Mõlema riigi puhul olid kasvu suurimaks toetajaks naftasaadused. Läti puhul võib veel välja tuua metallide ja metalltoodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning keemiatoodete impordi kiire kasvu jätkumist. Leedust suurenes oluliselt ka keemiatoodete sisseost.

Kui import Venemaalt oli I poolaastal veel ligi poole võrra väiksem aastatagusest perioodist, siis II poolaastal pöördus langus juba väikeseks kasvuks. Eelkõige oli selle taga võrdlusbaasi ühtlustumine naftasaaduste osas. Aasta kokkuvõttes vähenes import Venemaalt 28%. Samas suurusjärgus oli kahanemine mineraalsete kütuste sisseveol. Puitu ja puittooteid aga imporditi kolm korda vähem kui eelmisel aastal. Samal ajal kasvas keemiatoodete sisseost Venemaalt ligi kaks ja pool korda tänu orgaaniliste kemikaalide impordi hüppelisele kasvule.

2009. aastal jätkub prognooside kohaselt impordi langustrend, tulenevalt nii siseturu nõrkusest kui ka madalast ekspordinõudlusest välisturgudel. Valdav enamus Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertidest (88%) prognoosisid märtsis impordi mahtude vähenemist lähemal kuuel kuul.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0766137
Brasiilia reaal BRL 4,43 -0.092555
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153437
Filipiinide peeso PHP 60,71 -0.0181145
Hiina jüaan CNY 7,86 -0.0178024
Hongkongi dollar HKD 8,90 -0.0224616
Horvaatia kuna HRK 7,42 0
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.0287418
India ruupia INR 79,29 -0.0176534
Indoneesia ruupia IDR 16552,19 -0.0176381
Islandi kroon ISK 123,82 -0.0080756
Jaapani jeen JPY 125,40 -0.1592357
Kanada dollar CAD 1,49 -0.0134183
LAV rand ZAR 16,55 0.2567814
Lõuna-Korea vonn KRW 1288,68 0.2762366
Malaysia ringgit MYR 4,65 -0.0171936
Mehhiko peeso MXN 21,75 0.2105738
Norra kroon NOK 9,59 0.0751025
Poola slott PLN 4,32 0.057869
Rootsi kroon SEK 10,45 0.0536409
Rumeenia leu RON 4,66 -0.015015
Singapuri dollar SGD 1,57 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0223939
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0266241
Taani kroon DKK 7,45 -0.004025
Tai baht THB 37,79 -0.0476112
Tšehhi kroon CZK 25,75 0.034961
Türgi liir TRY 6,75 -0.2467968
Ukraina grivna UAH 31,17 -0.0176448
Ungari forint HUF 324,43 0.0894675
USA dollar USD 1,13 -0.0088168
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.1042089
Valgevene rubla BYN 2,32 -0.0172228
Vene rubla RUB 76,34 0.0899479

Valdkonna töökuulutused