Autor: Rivo Sarapik • 23. juuni 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eksport 2008 – mõõdukast kasvust langusse

Möödunud aastal jätkus ekspordi mõõdukas kasv, kuigi sügisel alanud ülemaailmne finantskriis viis viimases kvartalis ka ekspordi langusse. Sisenõudluse edasise nõrgenemise tulemusena pöördus import langustrendi juba aasta alguses.

Tänu eeltoodud arengutele vähenes oluliselt kaubavahetuse bilansi puudujääk, jäädes enam kui veerandi võrra madalamaks 2007. aasta tulemusest, selgub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostatud 2008. aasta majandusülevaatest.

2008. aasta teisel poolel jätkus maailma majanduskliima jahenemine. Lisaks üldistele negatiivsetele arengutele räsis maailmamajandust tugevasti Ameerika Ühendriikide finantssektorist sügisel alguse saanud üleilmne finantskriis, mille tulemusena halvenes oluliselt enamiku meie tähtsamate kaubanduspartnerite majandusolukord.

Eriti andis finantskriisi mõju tunda meie lähinaabrite Läti ja Venemaa majanduses. Kui kolmandas kvartalis oli finantskriisi põhiliseks ülekandekanaliks finantssektor, siis alates novembrist liikus kriisi mõju ka väliskaubandusse. Selle tulemusena pöördus eksport neljandas kvartalis esmakordselt üle paljude aastate langusse. Viimati oli eksport kerges languses 2002. aastal (nominaalselt -1,5%).

Nõudluse oluline vähenemine siseturul, tingituna eelkõige negatiivsetest arengutest ehitus- ja kinnisvarasektoris ning süvenev tarbijate kindlustunde langus, avaldas tugevat mõju impordi kahanemisele aasta esimesel poolel. Neljandas kvartalis kiirendas impordi langustempot lisaks eeltoodud põhjustele ka ekspordinõudluse märkimisväärne vähenemine.

2008. aastal oli kaubavahetuse käive 302,4 miljardit krooni, mis oli 0,8% vähem kui eelmisel aastal. Tänu ekspordi mõõdukale kasvule (5,4%) ja impordi kahanemisele (-5,1%) tõusis ekspordi osatähtsus kogukäibes 43,8%ni, ületades aastatagust näitajat 2,5 protsendipunktiga. Ekspordi maht oli 2008. aastal 132,5 miljardit ja impordi maht 169,9 miljardit krooni.

2008. aasta I poolaastal alanud kaubavahetuse bilansi puudujäägi vähenemine süvenes II poolaastal veelgi, vaatamata ekspordi langusesse pöördumisest aasta viimastel kuudel, kuna import kahanes kiiremini. 2008. aastal ulatus väliskaubanduse defitsiit 37,5 miljardi kroonini, mis oli 30% madalam kui aasta tagasi. Bilansi paranemist toetasid enim transpordivahendid, mille negatiivne saldo kahanes aastaga 6,3 miljardi krooni võrra (-8,3 mld kroonini).

Masinate ja seadmete bilansi negatiivsus vähenes 4,3 mld krooni (-7,9 mld kroonini) ning metallide ja metalltoodete 3,9 mld krooni (-2,1 mld kroonini). Suurima ülejäägi andis 2008. aastal jätkuvalt kaubavahetus puidu ja puittoodetega (7,1 mld krooni), mille saldo positiivsus suurenes ligi miljardi krooni võrra.

Muude tööstuskaupade (mööbel, puitmajad jm) bilanss oli positiivne 5,5 miljardit krooni ja loomsete toodete bilanss 1 miljard krooni. 2009. aastal jätkub prognooside kohaselt kaubavahetuse bilansi puudujäägi vähenemine, sest väliskaubanduse mahud jäävad oluliselt madalamaks eelmise aasta tasemest ja impordi langustempo on endiselt kiirem ekspordi langustempost. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide ootused bilansi paranemise suhtes olid 2009. aasta märtsis veelgi tugevnenud.

Eksport

2008. aastal kiirenes ekspordi nominaalkasv 5,4%ni, võrrelduna 2007. aasta 4,1%ga. Kui kahes esimeses kvartalis kasvas eksport keskmiselt 5%, siis kolmandas kvartalis toimus oluline kiirendus ja kasv ulatus juba 15%ni. Osaliselt oli selle taga eelmise aasta madal võrdlusbaas. Ka oktoobris jätkus veel ekspordi tugev kasv, kuid järgmisel kuul toimus täispööre langusse, mille tulemusena oli eksport neljandas kvartalis aastatagusest perioodist 3% võrra väiksem.

Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordi kasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted – kõigi väljavedu suurenes aasta jooksul võrdselt ligi veerandi võrra. Osaliselt oli kõrgete kasvude taga tooraine hinnatõus maailmaturul. Metallide grupist eksporditi rohkem mustmetallide jäätmeid, terast ning metallkonstruktsioone.

Keemiatoodetest võib nimetada värve ja mastikseid, väetisi ning bensoehapet. Masinad ja seadmed on jätkuvalt suurima osatähtsusega kaubarühm, moodustades enam kui viiendiku koguekspordist. Kui 2007. aastal pöördus masinate ja

11seadmete eksport langusse, siis 2008. aastal kasvas see rühm ligi kümnendiku võrra. Enim eksporditi mobiilsideseadmete osasid, ent nende väljavedu jäi aastatagusele tasemele. Suuruselt teise ekspordimahuga olid isoleeritud elektrijuhtmed, mis näitasid samuti ligikaudu kümnendikust kasvu. Hüppeliselt suurenes aga vahelduvvoolugeneraatorite müük välisturgudele.

2008. aasta esimesel poolel oli mineraalsete toodete eksport tugevas languses, eelkõige kütuste töötlemise olulise kahanemise tagajärjel Eestis. II poolaastal näitas kütuste eksport taas kõrget kasvu, osaliselt oli selle taga ka eelmise aasta madal võrdlusbaas. Aasta kokkuvõttes suurenes mineraalsete toodete väljavedu siiski vaid 2% võrra.

Majanduskliima jahenemine meie peamistel eksporditurgudel, sealhulgas ehitussektori mahtude vähenemine, mõjutas 2008. aastal kõige rohkem puidu ja puittoodete eksporti. 2007. aastaga võrreldes kahanes puidugrupi toodete väljavedu 12%, mis oli suurim langus kõigist ekspordi kaubarühmadest.

Aastatagusest oluliselt vähem eksporditi saematerjale, küttepuitu ja profileeritud puitu. Ümarpuidu väljavedu jäi eelmise aasta tasemele, ehitusdetailide müük välisturgudele oli aga veel väikese kasvuga. 2008. aasta II kvartalis alguse saanud transpordivahendite ekspordi langustrend jätkus ka aasta teisel poolel.

Meie lähinaabri Läti majanduskliima märgatav halvenemine mõjutas kõige kiiremini autode müüki sinna. 2007. aastal oli Läti Eesti suurim sõiduautode ekspordi sihtturg, kuhu läks ligi pool nendest rahalises väljenduses, 2008. aastal aga toimus kahanemine enam kui poole võrra. II poolaastal toimus küll sõiduautode edasimüügi hüppeline kasv Venemaale, ent aasta kokkuvõttes jäi transpordivahendite väljavedu 4% võrra väiksemaks kui 2007. aastal.

Muude tööstuskaupade grupist kõigi suurema osatähtsusega kaupade eksport ei näidanud

2008. aastal kasvu. Mööblit ja puitmaju müüdi välisturgudele peaaegu 2007. aasta tasemel, eelmistel aastatel kiiret kasvu näidanud patjade ja tekkide eksport aga kahanes 7% võrra. Kuigi patjade ja tekkide müük kasvas jõudsalt Prantsusmaale, siis suurem tagasiminek toimus teistel olulisematel eksporditurgudel, nagu Suurbritannia, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid.2008. aastal püsis Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis sarnaselt eelnevale aastale 70% juures.

Ekspordi maht ELi kasvas aastaga 5,1%, võrreldes 2007. aastaga oli aastane kasvutempo poole aeglasem. Majanduse jahtumistsükkel jõudis aasta teisel poolel enamikesse ELi liikmesriikidesse, mille tulemusena langes oluliselt impordinõudlus. Enim haavatav oli vanadest liikmesriikidest Iirimaa majandus, kuhu Eesti eksport kahanes aastaga poole võrra, samas suurusjärgus vähenes ka eksport Ungarisse.

Nimetatud riikide osatähtsus Eesti koguekspordis on siiski tühine. Olulisematest ekspordipartneritest ELis langes eksport vaid Lätti. Eksport SRÜ riikidesse näitas 2008. aastal tugevat kasvu (23%). Lisaks veerandi võrra suuremale ekspordile Venemaale, kasvas peaaegu viiendiku võrra väljavedu Ukrainasse ja poole ulatuses Valgevenesse.

Ekspordi kasvu Ukrainasse toetasid enam keemia- ja metalltooted, Valgevenesse aga masinad ja seadmed. Eksport NAFTA riikidesse kasvas aastaga 18%, selle taga oli enam kui viiendiku võrra suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse.

Kahel viimasel aastal ei ole Eesti esimese kuue olulisema ekspordi sihtturu nimistus muutusi toimunud. Esireas on endiselt Soome ja Rootsi, kuid 2008. aastal tõusis kolmandaks Venemaa ja Läti langes neljandaks, tulenevalt Läti majanduse kiirest jahtumisest. Sarnaselt eelnevale aastale järgnesid Leedu ja Saksamaa.

Soome osatähtsus Eesti koguekspordis on viimased kolm aastat olnud 18% piires. Ekspordi kasv Soome kiirenes 2008. aastal 9%ni. Endiselt toetasid olulisematest kaubarühmadest ekspordi kasvu enim metallid ja metalltooted (kasv 35%), millest suurima osatähtsusega olid metallkonstruktsioonid. Masinate ja seadmete eksport Soome jätkas langustrendil, samas tempo aeglustus märgatavalt (-7%ni). Kuigi sideseadmete eksport oli endiselt madalseisus, siis isoleeritud elektrijuhtmeid, elektrimootoreid, staatilisi muundureid ja voolujaotusseadmeid müüdi Soome oluliselt rohkem kui aasta varem.

Mööbli ja selle lisandite eksport kasvas koguekspordiga samas tempos, puidu ja puittoodete väljavedu jäi aga aastatagusele tasemele. Eksport Rootsi kasvas 2008. aastal kümnendiku võrra, mis oli kolm protsendipunkti vähem kui aasta varem. Masinate ja seadmete osatähtsus tõusis koguekspordis ligi pooleni, nende väljavedu kasvas aastaga viiendiku võrra. Enim müüdi Rootsi sideseadmete osasid ja isoleeritud elektrijuhtmeid. Ka metallide ja metalltoodete väljavedu oli suhteliselt tugeva kasvuga (13%), mida toetasid rohkem metallkonstruktsioonid ja teras. Puidu ja puittoodete eksport aastaga oluliselt ei suurenenud.

Ekspordi kasv Venemaale kiirenes 2008. aasta teisel poolel oluliselt ja ulatus aasta kokkuvõttes 24%ni. Ekspordi tugevat kasvu toetasid kõige rohkem transpordivahendid (kasv 2 korda), ka suurima osatähtsusega masinate ja seadmete väljavedu suurenes kolmandiku võrra. Jõudsalt kasvas veel ehitusmaterjalide, mineraalsete toodete, plast- ja kummitoodete ning metallide ja metalltoodete eksport.

Tähtsamatest kaubagruppidest olid ainsana languses valmistoidukaubad ja joogid, põhjustatuna kange alkoholi müügi kahanemisest Venemaale. Läti majandust mõjutas 2008. aastal Eesti peamiste ekspordipartnerite seas kõige kiiremini üldine majanduskliima jahtumine ja sügisel alanud finantskriis.

See andis märgatavalt tunda ka Eesti kaupade impordinõudlusele Lätis, mille tulemusena eksport sinna kahanes eelmise aastaga võrreldes 9%. Kõige kiiremini vähenes autode müük. Ka masinate ja seadmete eksport langes 15%. Samas keemia-, mineraalsete ning loomsete toodete väljavedu suurenes aastaga ligikaudu veerandi võrra.

2009. aastal jätkab eksport prognooside kohaselt langusjoonel. Maailmamajanduses ja ennekõike Eesti oluliste kaubanduspartnerite majanduses paranemist ei ole lähikuudel oodata, mistõttu ka välisnõudlus püsib madalseisus.

Märtsis 2009 olid Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud järgneva kuue kuu ekspordi arengute suhtes samuti pessimistlikumad kui 2008. aasta detsembris. Eesti valitsus on töötanud välja abipaketi eksportivate ettevõtete toetamiseks ja nende finantsseisu parandamiseks, et eksportöörid suudaksid praeguses raskes majandusolukorras ellu jääda.

Samas kui nõudlus on ebapiisav, siis on raske konkureerida välisturgudel sealsete tootjatega, kellele on samuti abiks oma riigi toetussüsteemid.

Impordist loe ülevaadet Logistikauudistes 24. juunil.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077