Veovahendite toomise eksport mullu kasvas

Transpordivahendite tootmises kasvas 2008. aastal eksport, kuid see ei suutnud tasakaalustada langust siseturul.

Mootorsõidukite ja nende osade tootmine suurenes, muude transpordivahendite toodangu maht oli aga languses, selgub majandus- ja kommunikatsiooni ning rahandusministeeriumi koostatud eelmise aasta majandusülevaatest.

Transpordivahendite tootmises vähenes tootmismaht 2008. aastal paari protsendi võrra. Mootorsõidukite ja haagiste tootmine suurenes küll ligi 5%, kuid muude transpordivahendite tootmises toimus tagasiminek (-6%). Aasta viimases kvartalis langes järsult nõudlus ka mootorsõidukite sektoris ning tootmist tuli tugevasti kokku tõmmata.

Aasta kokkuvõttes kasvas eksport mõlemas allharus vähesel määral, samas müük siseturule kahanes. Probleemid siseturul hakkasid end tundma andma juba 2007. aasta teisel poolel, ekspordiga tekkisid tõsised raskused seoses maailmamajanduses toimunud arengutega alles 2008. aasta viimastel kuudel.

Võrreldes 2007. aastaga kasvas kõige enam ujuvkonstruktsioonide eksport, tugevasti vähenes purjepaatide müük. Peamistest ekspordipartneritest vähenes müük Rootsi (turvavööde müügi languse tõttu) ja Soome (purjepaadid), teiste olulisemate sihtturgude osas ekspordimahud kasvasid. Võrreldes 2007. aastaga mitmekordistus müük Belgiasse (turvavööd) ja Norrasse (ujuvkonstruktsioonid).

Transpordivahendite tootmine sõltub peamiselt välisnõudlusest, kolmveerand sektori müügist moodustab eksport. Nii ekspordi kui siseturu müügi kasv on suurendanud tootmismahtusid, lisandunud on uusi töökohti. Kuigi tööstusharus on tootlikkus suhteliselt kõrge, jäädakse siiski näiteks Soome tasemele veel 2–3 korda alla.

Suuremateks sektori ettevõteteks on AS Norma (turvavööd), Loksa Laevatehase AS (konstruktsioonid laevaehituse tarbeks), Balti Laevaremonditehase tütarettevõtted (OÜ Tallinna Laevatehas, OÜ BLRT Rekato, OÜ BLRT Laevaehitus, OÜ Tehnomet ja AS Baltic Premator), AS Bestnet ja AS Respo Haagised (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), AS Ühinenud Depood (raudteeveeremi remont), Universal Industries OÜ (summutid). Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harjumaale (2/3 sektori töötajatest), lisaks kerkivad teistest piirkondadest esile veel Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa. Pikaajaliste prognooside kohaselt veab eksport tulevikus müügimahtusid üles, kuid kasvab ka müük siseturule.

Tootmismahtude kasvu taga on tootlikkuse suurenemine, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning tööjõukulude kasv sunnib kallimatele toodetele keskenduma. Olukorda tööturul muudab pingelisemaks töötamine välismaal ning tööjõu pärast konkureeritakse ka teiste harudega. Samas lähemal ajal väheneb koos majanduslangusega ka tööjõu nõudlus.

Hõivatute arv transpordivahendite tootmises kasvas 2008. aastal 8% võrra. Kuna sama palju suurenes ka statistikaga hõlmatud ettevõtete arv (peamiselt muude transpordivahendite tootmises), siis osaliselt tuleneb kiire kasv paremast ettevõtete kaetusest statistikas. Sektori palgad kasvasid 2008. aastal Eesti keskmise palgaga samas tempos, kuid sarnaselt teistele töötleva tööstuse harudele reageeriti olukorra halvenemisele palgatõusu järsu piiramisega. Palgatõus ning töötajate arvu kasv tõstsid tööjõukulusid veerandi võrra. Muud kulud suudeti hoida praktiliselt muutumatuna ning seetõttu ületas tulude kasv kulude suurenemist.
Ettevõtete kogukasum tõusis enam kui viiendiku võrra, ka tootlikkuse näitajad paranesid.

Mootorsõidukite ja haagiste ning muude transpordivahendite tootjad investeerisid 2008. aastal põhivarasse poole vähem kui aasta varem. Investeeringud kahanesid peaaegu kõigis valdkondades. Kõige enam investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse.
2009. aasta esimesed kuud olid sektori jaoks väga kehvad. Tootmise mahud kukkusid aastatagusega võrreldes rohkem kui poole võrra. Autotööstuste probleemid ei jäta puudutamata ka Eesti ettevõtteid, teiste transpordivahendite tootmises on samuti tellimused kukkunud. Kuigi aasta teises pooles võib nõudlus mingil määral taastuda, kujuneb aasta tervikuna ettevõtete jaoks siiski raskeks.

Transpordivahendite tootmine tähendab mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmist ning muude transpordivahendite, nagu laevade ja rongiveeremi tootmist.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.1660069
Brasiilia reaal BRL 4,45 0.0967815
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0051146
Filipiinide peeso PHP 60,79 0.0773752
Hiina jüaan CNY 7,83 0.0971234
Hongkongi dollar HKD 8,94 0.0963175
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0390851
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.1054423
India ruupia INR 79,79 0.0965929
Indoneesia ruupia IDR 16629,25 0.0966702
Islandi kroon ISK 123,00 -0.0081294
Jaapani jeen JPY 126,23 0.0792833
Kanada dollar CAD 1,50 0.0267398
LAV rand ZAR 16,67 -0.4151236
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,24 -0.0679099
Malaysia ringgit MYR 4,67 0.0235687
Mehhiko peeso MXN 21,60 0.0676496
Norra kroon NOK 9,64 -0.0114103
Poola slott PLN 4,30 -0.0209127
Rootsi kroon SEK 10,45 0.0229626
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0236386
Singapuri dollar SGD 1,56 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0559222
Šveitsi frank CHF 1,13 0.0617502
Taani kroon DKK 7,45 -0.0067068
Tai baht THB 37,74 0.0967962
Tšehhi kroon CZK 25,72 -0.0116614
Türgi liir TRY 6,64 0.1660427
Ukraina grivna UAH 31,53 0.0965159
Ungari forint HUF 323,50 0.0835319
USA dollar USD 1,14 0.0879121
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.1158681
Valgevene rubla BYN 2,33 -0.0343909
Vene rubla RUB 76,13 0.159851

Valdkonna töökuulutused