Praegu omab Gazprom hiigelpoolsaarel maardlat, mille mahtuvus on 16 miljardit kuupmeetrit. Sellisest maardlamahust jätkuks senise tootmistempo juures ligikaudu kümneks aastaks. Tulevased kaks, kümnetes kordades suurema mahtuvusega maardlad pakuvad firmale hoopis suuremaid tootmisvõimalusi. Vene riigile aga ilmselt enesekindlamat käitumist kütteainega nii siseelus kui välispoliitikas.
Nüüd ootab Gazprom ammutamisluba, et jõude seisvad maardlad käiku lasta. Juba selleks aastaks on firma planeerinud kulutada umbes miljard rubla leiualade täiendavateks geoloogilisteks uuringuteks.
Gaasi hakkaks otseselt ammutama firma "Kamtšatneftegaz", mis on omakorda "Rosnefti" kohapealne esindaja. Esimene neist sai juba 2003. aastal endale loa Ida-Kamtšatkal gaasi ammutada, kuid ei hakanud sellegipoolest seda tegelikkuses tegema, tagajärjena jäeti "Rosnefti" luba eelmise aasta augustis pikendamata.
Nüüd siis hakkab Gazprom koostöös Lõuna-Korea firmaga "Knoc" gaasi hiigelmaardlatest ammutama. Suurem osa toodangust peaks senistel teadetel juskui kuluma Venemaa Kaug-Ida regioonide kütmiseks.