Arvamus: Tee-ehitus käib allpool omahinda

Kõrvalseisja esimene emotsioon teedeehituse hetkeseisust rääkides on sageli järgmine: "Mis teil, teedeehitajatel, viga! Euroopast tuleb ju kohe hullult abiraha, miljard ei olegi teile enam mingi number. Olge ainult mehed ja püüdke see kõik ära kulutada." Aga kas kõik ikka on nii hästi?

Teedeehitus on suures osas riiklikel ja munitsipaaltellimustel põhinev ettevõtmine. Suuremate tee-ehitusfirmade käibest moodustab riigihangete kaudu saadud töö keskmiselt 85-90 protsenti. Seega on kogu sektori käekäik otseses sõltuvuses riigi majanduslikust seisust ja riiklikest infrastruktuuriinvesteeringutest.

2009. aasta on teedeehitajatele väga raske. Tegelikult algasid protsessid palju varem ja teedeehitajatel oli juba 2007. aasta sügiseks saabunud selgus, et majanduskasv pöördub peagi languseks.

Turuosa säilitamise ja firma püsimajäämise nimel alustati alla omahinna pakkumistega, mis jätkuvad tänase päevani. Kõik turuosalised kandsid ja kannavad otsest rahalist kahju, mille suurus on firmati erinev, kuid ulatub praeguseks juba sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Pikemas (mõnikord ka lühikeses) perspektiivis tähendab see tegevuste lõpetamisi, pankrotte, saneerimisi, kohtuvaidlusi ja hulgaliselt tasumata arveid. Mida kõike on ka Eesti teedeehituses juba ette tulnud. Halvemal juhul lisaks veel ebakvaliteetsemat tööd, mida on ka ette tulnud. Rääkimata koondamistest ja palkade ülevaatamisest.

Aasta pärast on Eesti teedeehitajad ametis tänavu käivituvate europrojektide elluviimisega. Kas aga kõik praegu turul olevad ettevõtted nendest osa saavad ja milliste kaotustega järgmisele aastale vastu minnakse, näeme alles 2010. aasta kevadel.

Võrreldes 2008. aastaga on teedeehituse mahus toimunud rahalises mõistes 30-40protsendiline tagasiminek. Ei ole põhjust ka arvata, et europrojektidega kaasneb teedeehituses automaatselt arvestatav tõus - kas 2010. aastal jätkub langus, säilib praegune tase või pöördub areng positiivses suunas, sõltub paljuski riigi võimekusest leida eurorahale lisaks muid vahendeid.

Mootorikütuste aktsiisi laekumine tõenäoliselt ei parane, vaid pigem väheneb, seega tuleb riigil võtta laenu.

Samas jätkub surve kasutada vähenevate eelarvetulude ajal kütuseaktsiisist laekuvaid summasid kulude katmiseks, mille kärpimine on poliitiliselt sensitiivne (pensionid, vanemahüvitised, tulumaksutagastused jne). Viimase aja positiivne uudis on Eesti riigi ja Euroopa Investeerimispanga vaheline laenuleping, mille kaudu suunatakse teedeehitusse 3,2 miljardit krooni järgmise viie aasta jooksul. Teedeehitajate tunneli lõpus süttis valgus, aga tunnel on pikk ja tuluke ei ole veel kaugeltki piisavalt hele.

Majanduse areng on teatavasti tsükliline. Kui mõnel teedeehitajal on palju vabu vahendeid, võib praegust aega kasutada tõusuks valmistumiseks: osta raskustesse sattunud konkureerivaid ettevõtteid ja neid reorganiseerida, siseneda uutele turgudele ja tegevusaladele, investeerida kas või potentsiaalsetesse karjäärikinnistutesse.

Põhiküsimuseks jääb siiski investeerimishorisont. Raskel ajal on sageli suurem väärtus positiivsel rahavool ja kassaseisul kui pikaajaliselt tasuval investeeringul, mille alla rahaline ressurss on kinni pandud.

Äripäev küsib
Küsime ettevõtjailt, mis juhtub nende valdkonnas järgmise 12 kuu jooksul. Eelmine ennustus Fjodor Bermanilt ilmus 16.06 lehes.

Osale arutelus

  • Sven Pertens

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.0063955
Brasiilia reaal BRL 4,26 -0.829199
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.020453
Filipiinide peeso PHP 59,97 0.2088869
Hiina jüaan CNY 7,85 0.0025474
Hongkongi dollar HKD 8,85 0.0791864
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0498558
Iisraeli seekel ILS 4,17 0.1801759
India ruupia INR 81,67 -0.367212
Indoneesia ruupia IDR 16699,66 -0.0819704
Islandi kroon ISK 140,01 -0.0856348
Jaapani jeen JPY 128,70 0.1712329
Kanada dollar CAD 1,49 0.0066934
LAV rand ZAR 16,14 -0.980789
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,80 0.0493278
Malaysia ringgit MYR 4,74 0.1141094
Mehhiko peeso MXN 23,00 -0.5508808
Norra kroon NOK 9,60 0.115748
Poola slott PLN 4,29 -0.1327928
Rootsi kroon SEK 10,27 0.4599051
Rumeenia leu RON 4,66 0.0343709
Singapuri dollar SGD 1,56 0.1156366
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.1264077
Šveitsi frank CHF 1,14 0.2727433
Taani kroon DKK 7,46 0.0040217
Tai baht THB 37,23 0.1441841
Tšehhi kroon CZK 25,98 0.1966834
Türgi liir TRY 6,17 -0.1940962
Ukraina grivna UAH 31,41 -0.090667
Ungari forint HUF 322,25 -0.114686
USA dollar USD 1,13 0.0708654
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 -0.3296967
Valgevene rubla BYN 2,41 -0.1369181
Vene rubla RUB 75,88 -1.2226712

Valdkonna töökuulutused