Arvamus: Tee-ehitus käib allpool omahinda

Kõrvalseisja esimene emotsioon teedeehituse hetkeseisust rääkides on sageli järgmine: "Mis teil, teedeehitajatel, viga! Euroopast tuleb ju kohe hullult abiraha, miljard ei olegi teile enam mingi number. Olge ainult mehed ja püüdke see kõik ära kulutada." Aga kas kõik ikka on nii hästi?

Teedeehitus on suures osas riiklikel ja munitsipaaltellimustel põhinev ettevõtmine. Suuremate tee-ehitusfirmade käibest moodustab riigihangete kaudu saadud töö keskmiselt 85-90 protsenti. Seega on kogu sektori käekäik otseses sõltuvuses riigi majanduslikust seisust ja riiklikest infrastruktuuriinvesteeringutest.

2009. aasta on teedeehitajatele väga raske. Tegelikult algasid protsessid palju varem ja teedeehitajatel oli juba 2007. aasta sügiseks saabunud selgus, et majanduskasv pöördub peagi languseks.

Turuosa säilitamise ja firma püsimajäämise nimel alustati alla omahinna pakkumistega, mis jätkuvad tänase päevani. Kõik turuosalised kandsid ja kannavad otsest rahalist kahju, mille suurus on firmati erinev, kuid ulatub praeguseks juba sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Pikemas (mõnikord ka lühikeses) perspektiivis tähendab see tegevuste lõpetamisi, pankrotte, saneerimisi, kohtuvaidlusi ja hulgaliselt tasumata arveid. Mida kõike on ka Eesti teedeehituses juba ette tulnud. Halvemal juhul lisaks veel ebakvaliteetsemat tööd, mida on ka ette tulnud. Rääkimata koondamistest ja palkade ülevaatamisest.

Aasta pärast on Eesti teedeehitajad ametis tänavu käivituvate europrojektide elluviimisega. Kas aga kõik praegu turul olevad ettevõtted nendest osa saavad ja milliste kaotustega järgmisele aastale vastu minnakse, näeme alles 2010. aasta kevadel.

Võrreldes 2008. aastaga on teedeehituse mahus toimunud rahalises mõistes 30-40protsendiline tagasiminek. Ei ole põhjust ka arvata, et europrojektidega kaasneb teedeehituses automaatselt arvestatav tõus - kas 2010. aastal jätkub langus, säilib praegune tase või pöördub areng positiivses suunas, sõltub paljuski riigi võimekusest leida eurorahale lisaks muid vahendeid.

Mootorikütuste aktsiisi laekumine tõenäoliselt ei parane, vaid pigem väheneb, seega tuleb riigil võtta laenu.

Samas jätkub surve kasutada vähenevate eelarvetulude ajal kütuseaktsiisist laekuvaid summasid kulude katmiseks, mille kärpimine on poliitiliselt sensitiivne (pensionid, vanemahüvitised, tulumaksutagastused jne). Viimase aja positiivne uudis on Eesti riigi ja Euroopa Investeerimispanga vaheline laenuleping, mille kaudu suunatakse teedeehitusse 3,2 miljardit krooni järgmise viie aasta jooksul. Teedeehitajate tunneli lõpus süttis valgus, aga tunnel on pikk ja tuluke ei ole veel kaugeltki piisavalt hele.

Majanduse areng on teatavasti tsükliline. Kui mõnel teedeehitajal on palju vabu vahendeid, võib praegust aega kasutada tõusuks valmistumiseks: osta raskustesse sattunud konkureerivaid ettevõtteid ja neid reorganiseerida, siseneda uutele turgudele ja tegevusaladele, investeerida kas või potentsiaalsetesse karjäärikinnistutesse.

Põhiküsimuseks jääb siiski investeerimishorisont. Raskel ajal on sageli suurem väärtus positiivsel rahavool ja kassaseisul kui pikaajaliselt tasuval investeeringul, mille alla rahaline ressurss on kinni pandud.

Äripäev küsib
Küsime ettevõtjailt, mis juhtub nende valdkonnas järgmise 12 kuu jooksul. Eelmine ennustus Fjodor Bermanilt ilmus 16.06 lehes.

Osale arutelus

  • Sven Pertens

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.2004526
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.1286129
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.020452
Filipiinide peeso PHP 61,33 -0.2829084
Hiina jüaan CNY 7,45 -0.2837373
Hongkongi dollar HKD 9,15 -0.5469353
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0744017
Iisraeli seekel ILS 4,15 -0.6179493
India ruupia INR 78,99 -1.3562116
Indoneesia ruupia IDR 16456,68 -0.6176116
Islandi kroon ISK 123,61 -0.0080893
Jaapani jeen JPY 127,65 -0.2890173
Kanada dollar CAD 1,51 0.1391097
LAV rand ZAR 14,59 0.2900423
Lõuna-Korea vonn KRW 1255,90 -0.8338203
Malaysia ringgit MYR 4,64 -0.5125456
Mehhiko peeso MXN 22,80 -0.5312769
Norra kroon NOK 9,51 0.2793061
Poola slott PLN 4,31 0.0812178
Rootsi kroon SEK 10,21 -0.5513882
Rumeenia leu RON 4,62 -0.0281008
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.2995157
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0228389
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.5508693
Taani kroon DKK 7,45 -0.0268532
Tai baht THB 37,20 -0.7297731
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.2212132
Türgi liir TRY 5,50 -0.3064314
Ukraina grivna UAH 30,48 -0.3977345
Ungari forint HUF 319,19 0.047016
USA dollar USD 1,17 -0.4949228
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 -0.4254565
Valgevene rubla BYN 2,34 -0.1239157
Vene rubla RUB 72,56 0.5756503

Valdkonna töökuulutused