Arvamus: Tee-ehitus käib allpool omahinda

Kõrvalseisja esimene emotsioon teedeehituse hetkeseisust rääkides on sageli järgmine: "Mis teil, teedeehitajatel, viga! Euroopast tuleb ju kohe hullult abiraha, miljard ei olegi teile enam mingi number. Olge ainult mehed ja püüdke see kõik ära kulutada." Aga kas kõik ikka on nii hästi?

Teedeehitus on suures osas riiklikel ja munitsipaaltellimustel põhinev ettevõtmine. Suuremate tee-ehitusfirmade käibest moodustab riigihangete kaudu saadud töö keskmiselt 85-90 protsenti. Seega on kogu sektori käekäik otseses sõltuvuses riigi majanduslikust seisust ja riiklikest infrastruktuuriinvesteeringutest.

2009. aasta on teedeehitajatele väga raske. Tegelikult algasid protsessid palju varem ja teedeehitajatel oli juba 2007. aasta sügiseks saabunud selgus, et majanduskasv pöördub peagi languseks.

Turuosa säilitamise ja firma püsimajäämise nimel alustati alla omahinna pakkumistega, mis jätkuvad tänase päevani. Kõik turuosalised kandsid ja kannavad otsest rahalist kahju, mille suurus on firmati erinev, kuid ulatub praeguseks juba sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Pikemas (mõnikord ka lühikeses) perspektiivis tähendab see tegevuste lõpetamisi, pankrotte, saneerimisi, kohtuvaidlusi ja hulgaliselt tasumata arveid. Mida kõike on ka Eesti teedeehituses juba ette tulnud. Halvemal juhul lisaks veel ebakvaliteetsemat tööd, mida on ka ette tulnud. Rääkimata koondamistest ja palkade ülevaatamisest.

Aasta pärast on Eesti teedeehitajad ametis tänavu käivituvate europrojektide elluviimisega. Kas aga kõik praegu turul olevad ettevõtted nendest osa saavad ja milliste kaotustega järgmisele aastale vastu minnakse, näeme alles 2010. aasta kevadel.

Võrreldes 2008. aastaga on teedeehituse mahus toimunud rahalises mõistes 30-40protsendiline tagasiminek. Ei ole põhjust ka arvata, et europrojektidega kaasneb teedeehituses automaatselt arvestatav tõus - kas 2010. aastal jätkub langus, säilib praegune tase või pöördub areng positiivses suunas, sõltub paljuski riigi võimekusest leida eurorahale lisaks muid vahendeid.

Mootorikütuste aktsiisi laekumine tõenäoliselt ei parane, vaid pigem väheneb, seega tuleb riigil võtta laenu.

Samas jätkub surve kasutada vähenevate eelarvetulude ajal kütuseaktsiisist laekuvaid summasid kulude katmiseks, mille kärpimine on poliitiliselt sensitiivne (pensionid, vanemahüvitised, tulumaksutagastused jne). Viimase aja positiivne uudis on Eesti riigi ja Euroopa Investeerimispanga vaheline laenuleping, mille kaudu suunatakse teedeehitusse 3,2 miljardit krooni järgmise viie aasta jooksul. Teedeehitajate tunneli lõpus süttis valgus, aga tunnel on pikk ja tuluke ei ole veel kaugeltki piisavalt hele.

Majanduse areng on teatavasti tsükliline. Kui mõnel teedeehitajal on palju vabu vahendeid, võib praegust aega kasutada tõusuks valmistumiseks: osta raskustesse sattunud konkureerivaid ettevõtteid ja neid reorganiseerida, siseneda uutele turgudele ja tegevusaladele, investeerida kas või potentsiaalsetesse karjäärikinnistutesse.

Põhiküsimuseks jääb siiski investeerimishorisont. Raskel ajal on sageli suurem väärtus positiivsel rahavool ja kassaseisul kui pikaajaliselt tasuval investeeringul, mille alla rahaline ressurss on kinni pandud.

Äripäev küsib
Küsime ettevõtjailt, mis juhtub nende valdkonnas järgmise 12 kuu jooksul. Eelmine ennustus Fjodor Bermanilt ilmus 16.06 lehes.

Osale arutelus

  • Sven Pertens

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.009565
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,92 0.174366
Hiina jüaan CNY 7,87 -0.008893
Hongkongi dollar HKD 9,71 -0.00721
Horvaatia kuna HRK 7,44 0.230414
Iisraeli seekel ILS 4,35 -1.110959
India ruupia INR 80,07 0.273647
Indoneesia ruupia IDR 16833,00 0.083239
Islandi kroon ISK 124,56 0.17129
Jaapani jeen JPY 132,25 0.257761
Kanada dollar CAD 1,56 0.066121
LAV rand ZAR 14,48 0.383311
Lõuna-Korea vonn KRW 1323,20 0
Malaysia ringgit MYR 4,83 -0.076553
Mehhiko peeso MXN 22,98 -0.098248
Norra kroon NOK 9,65 -0.023407
Poola slott PLN 4,13 -0.548498
Rootsi kroon SEK 9,91 0.214254
Rubla RUB 69,96 -0.08284
Rumeenia leu RON 4,66 0.015019
Singapuri dollar SGD 1,63 0.129008
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.188871
Šveitsi frank CHF 1,15 0.140734
Taani kroon DKK 7,45 -0.016379
Tai baht THB 38,96 0.308959
Tšehhi kroon CZK 25,31 -0.047382
Türgi liir TRY 4,66 0.29461
Ukraina grivna UAH 33,65 -0.016935
Ungari forint HUF 311,08 -0.0803
USA dollar USD 1,24 0.016926
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.257291
Valgevene rubla BRL 4,01 0.062333
Valgevene rubla BYN 24262,00 0

Valdkonna töökuulutused

Logistika Pluss otsib KLIENDIHALDURIT

Logistika Pluss OÜ

21. veebruar 2018

Ball Transport otsib KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

26. veebruar 2018