Lennuõnnetuse põhjus - piloodi viga, torm või tehnikarike?

Üle-eile Atlandi kohal kadunuks jäänud ja ookeani kukkunud lennuki õnnetuse kohta levib mitu teooriat. Kokkusattumisena sai Air France viis päeva enne väljalendu pommiähvarduse Argentiina Prantsusmaa lennukile.

Logistikauudised kogus kokku viis teooriat, millest täna uudistes ja ka erialaajakirjanduses ning -portaalides arutatakse.

Välgutabamus - välk võib lennukit tabades küll kahjustada lennuki seadmeid ja elektroonikat, aga ei pane veel seda alla kukkuma. Igal päeval saavad lennukeid tabamusi mitmel pool maailmas, kommenteerisid lennunduseksperdid BBCle.

Torm - tugevad vertikaalsed tuuled, turbulents, äike ja ülekoormus. Brasiilia uudistekanali Globo andmeil lendas lennuk 150 km pikkusse tormi, mille läbimiseks pidanuks lennukil kuluma tosinkond minutit. Piirkonnale on iseloomulikud võimsad ja suured äikesepilved, mis tekivad Brasiilia rannikul. Turbulents aga võib lennueksperdi Francois Grangieri sõnul lennukil hõlpsalt näiteks tiivad murda. Lennutrajektoorile jäänud piirkonnas esinevad tormid võivad ulatuda 12 kilomeetri kõrgusele ehk nendest ülelend ei pruugi olla võimalik.

Populaarne piloodist ajaveebnik Dave pakub üheks stsenaariumiks, et lennukit tabas ülitugev välk, mis viis lennukis rõhulanguseni, lõi rivist välja elektrisüsteemi ja navigeerimisseadmed, mis lõppes tormi ja pimeduse tõttu õnnetusega.

Teise stsenaariumina pakub mees, et äikesetormis või tormide vahel ette tulnud turbulentsi tõttu sai kahjustada lennuki konstruktsioon ja elektrisüsteem ning see lõppes õnnetusega.

Pilootide viga - kas piloot eksis trajektoori valikul või oli tormist mööda lendamiseks juba liiga hilja? Miks ei pöördutud tagasi, kui oli näha, et äikesefront on niivõrd suur? Samas viitavad lennutrajektoorist veidi eemalt, paremalt leitud jäänused, et lennuk on kurssi muutunud või püüdnud muuta.

Tehniline rike - Prantsusmaa peaminister Francois Fillon kinnitas eile, et viimaste saadud signaalide põhjal ütlesid lennukil kõik juhtimissüsteemid üles. Samuti saatis lennuk tormist väljudes automaatteate ulatuslikest riketest elektrisüsteemist. SLÕhtuleht viitab ka mullu oktoobris lennufirma Quantas lennukiga Airbus A330 juhtunud õnnetusele, kus arvutirikke tõttu lennuk õhus 300 meetrit allapoole kukkus. Vea tagajärjel määras arvuti lennuki ja eriti selle nina asendi valesti.

Terrorism - spekuleeritakse pommist ja plahvatusest pardal. Terrorismi Prantsuse kaitseminister Herve Morin ei välistanud, ent täpseid viiteid selle kohta pole. Viis päeva enne lennu väljalendu sai Huffington Posti teatel Air France pommiähvarduse Argentiina-Prantsusmaa linnil lendavale lennukile. Lõhkekeha lennukist siiski ei leitud.

Lennkukivraki ja pardasalvestuste leidmiseni ühtegi teooriat täielikult kinnitada või ümber lükata ei saa. Küll kumab erinevatest analüüsidest läbi, et katastroof juhtus ilmselt mitme teguri koosmõjul.

Samuti oli lennukit juhtinud piloot kogenud, õhulaev ise üsna uus ning vähem kui kaks kuud tagasi läbinud korrapärase tehnilise kontrolli. Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektor kapten Raivo Kask aga kommenteeris Postimehele, et lennuki Airbus A330-200 süsteem on nii turvaline, nagu nõuavad ohutusnõuded rahvusvahelises lennunduses, ja on mitmekordselt dubleeritud.

Mis täpselt juhtus, selgub nn musta kasti sisu ehk pardasalvestiste analüüsidest. Nende kättesaamiseks aga peab leidma lennuki vraki, mida arvatakse olevat ookeanipõhjas kuni nelja kilomeetri sügavusel. BBC vahendas otsijate sõnu, et tingimused otsinguks on rasked ning pardasalvestusi ei pruugitagi leida.

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.2004526
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.1286129
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.020452
Filipiinide peeso PHP 61,33 -0.2829084
Hiina jüaan CNY 7,45 -0.2837373
Hongkongi dollar HKD 9,15 -0.5469353
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0744017
Iisraeli seekel ILS 4,15 -0.6179493
India ruupia INR 78,99 -1.3562116
Indoneesia ruupia IDR 16456,68 -0.6176116
Islandi kroon ISK 123,61 -0.0080893
Jaapani jeen JPY 127,65 -0.2890173
Kanada dollar CAD 1,51 0.1391097
LAV rand ZAR 14,59 0.2900423
Lõuna-Korea vonn KRW 1255,90 -0.8338203
Malaysia ringgit MYR 4,64 -0.5125456
Mehhiko peeso MXN 22,80 -0.5312769
Norra kroon NOK 9,51 0.2793061
Poola slott PLN 4,31 0.0812178
Rootsi kroon SEK 10,21 -0.5513882
Rumeenia leu RON 4,62 -0.0281008
Singapuri dollar SGD 1,56 -0.2995157
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0228389
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.5508693
Taani kroon DKK 7,45 -0.0268532
Tai baht THB 37,20 -0.7297731
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.2212132
Türgi liir TRY 5,50 -0.3064314
Ukraina grivna UAH 30,48 -0.3977345
Ungari forint HUF 319,19 0.047016
USA dollar USD 1,17 -0.4949228
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 -0.4254565
Valgevene rubla BYN 2,34 -0.1239157
Vene rubla RUB 72,56 0.5756503

Valdkonna töökuulutused