Autor: Mariliis Pinn • 18. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimane pakkus tööde hinnaks pisut üle 180 miljoni krooni ehk orienteeruvalt

80 miljonit krooni odavamalt Eesti Raudtee poolt esialgu planeeritust. Soodneturusituatsioon võimaldab vabanenud rahalise ressursiga Eesti Raudteel raudtee infrastruktuuri parendamiseks teha lisatöid, teatas firma.

Kokku esitati riigihankele viis pakkumist, millest kalleim oli 251,7 miljonit

krooni. Pakkujaid oli nii Eestist kui Lätist, Soomest ja Leedust. Nimetatudhange sisaldas kapitaalremondi tööde teostamist, vajalikud materjalid soetasEesti Raudtee eraldi hangetega. Hanke võitnud Volker Rail RTE on üle 10aastase kogemusega kodumaine raudtee-ehitusettevõte.

Kõnealuse hanke raames planeeritakse raudtee rekonstrueerimine kogupikkuses  80,7 kilomeetrit. Tööd peavad valmima 2011.aasta lõpuks. Projekti raames kavandatavateks peamisteks töödeks on jaamavahedes raudtee peateede (60,5 kilomeetrit) ja jaamades jaamateede (20,2 kilomeetrit) kapitaalremont Tallinn-Tapa liini erinevatel jaamavahedel ja jaamades. Eelnimetatule lisandub 101 pöörme vahetus.

2009. aastal on plaanis kapitaalremont Tapa jaama I peateel, Lehtse-Tapa

jaamavahe II peateel ja Lagedi – Raasiku jaamavahe II peateel, kokku pikkusega 19,2 kilomeetrit. Jaamateede kapitaalremonti tehakse tänavu Lagedi, Raasiku ja Kehra jaamades, kokku 6,5 kilomeetrit. Praegu pärsivad kiirusepiirangud Lagedi-Raasiku-Kehra lõigul elektrirongiliiklust ning Eesti Raudtee on tööde graafiku koostamisel arvestanud, et esimeses järjekorras tehakse remont kõige probleemsematel lõikudel.

Kapitalremondi käigus vahetatakse välja kogu raudtee pealisehitis (ballast,

rööpad, liiprid), vajadusel laiendatakse muldkeha ja suurendataksekandevõimet, vahetatakse pöörmed, remonditakse ülesõidukohad (katte vahetus), rajatakse või puhastatakse veeviimarid. Pealisehitise remondil kasutatakse graniitkillustiku, raudbetoonliipreid koos elastse rööpakinnitusega ja pikkrööpaid.

Projekti “Raudtee rekonstrueerimine Rail Baltica trassil (Tallinn - Tartu

lõik)” näol on tegemist TEN-T (üleeuroopaliste transpordivõrkude) prioriteetseprojektiga, mille käigus renoveeritav lõik on rahvusvahelisel tasandil osatranspordi koridorist I, kuhu kuulub ka Via Baltica maantee.

Projekti tulemusena viiakse Rail Baltica Eestisse jääva osa (Tallinn-Tapa-

Tartu-Valga) viimane Rail Baltica nõuetele mittevastav lõik (Tallinn-Tapa)vastavusse COWI A/S poolt läbi viidud uuringu “Rail Baltica raudteeteostatavusuuring. Peamised järeldused ja soovitused” poolt jaanuar2007.a.soovitatud 1. paketi nõuetega. Selle järgi peab minimaalne reisijateveokiirus kogu trassil olema 120 km/h, ja kaubaveol 80 km/h. Rööpmelaiusenasäilitatakse 1520/1524 mm. Jaamateede ja -pöötmete kapitaalremondi teostamine võimaldab reisirongide kaubarongidest viivitusteta möödumise jaamades. Projekti “Raudtee rekonstrueerimine Rail Baltica trassil (Tallinn - Tartu lõik)” finantseerib Euroopa Ühtekuuluvusfond maksimaalselt 553 617 750 Eesti krooni ehk 85 protsendi ulatuses.