Savisaar: jutt, et transiidil ei ole tulevikku, on loba

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles Transestonia konverentsil, et kõigepealt peavad poliitikud otsustama, kas Eestil on transiiti vaja või mitte, kuid tema näeb sel Eestis tulevikku, kui 2007. aasta poliitilise vead suudetakse parandada.

„Kõigepealt tuleb selgeks teha, mida ootame ja mis meie eesmärgid on,“ alustas Edgar Savisaar oma ettekannet.

„Valitsus on selles küsimuses lõhki. Peaminister Ansip leiab, et objektiivsetel põhjustel Eesti transiit peabki kahanema ja sellel ei ole suurt tulevikku. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on samal ajal seisukohal, et transiidil on Eesti majanduses oluline osa ja seda tuleks arendada ka edaspidi,“ ütles linnapea.

Ta ise enda sõnul tunnistab transiidi tähtsust, kuid ta pidi kahjuks tunnistama, et on kohanud retoorikat, mille kohaselt ei ole transiit oluline. „Räägitakse, et transiit kahanenud, kuna Venemaa sadamad saavad jalad alla. Viinamarjad on hapud.  Meil on kaks poliitikat. On vaja selgeks teha, mida ellu vaja viia. Ühega poliitikaga arendatakse Muuga sadamat ja teisega leitakse, et sellel ei ole tähtust. Kumba ellu viime? Üheaegselt ei ole võimalik mõlemaid teostada,“ rääkis Savisaar.

„Jutt sellest, et transiidil ei ole tulevikku, on loba. Eesti transiidil on pikk minevik ja hea tulevik,“ ütles linnapea, kes meenutas, et Tallinn oli transiidilinn juba 13. sajandil. „See oli mugav sadam ja maismaateede sõlm, mis meelitas siia ettevõtlikke inimesi,“ lisas ta.

„Miks Läti ja Soome transiit on edukas. Neil on poliitilisi lahkarvamusi Venemaaga aga see ei sega näiteks Lätit uute transiitkoridoride loomisel. Eestis põhjendamatult alandanud transiidi osatähtsust, toimub statistikaga manipuleerimine,“ lisas Savisaar.

Savisaar nentis, et transiidi äravool on täna reaalsus, millest on kasu lõiganud naaberriikide sadamad.  „On kahetsusväärne, et levivad väljaütlemised, nagu oleksid transiidiga tegelevad inimesed vääritud spekulandid. Tahetakse oma möödalaskmised teistel kaela määrida, teistele kes selles süüdi ei ole, kuid kannatavad,“ lisas ta.

Savisaar tõi välja, et investoreid huvitab stabiilsus ja soodus ärikliima. „Kui tänane peaminister teatab ametlikult, et Eestile kui põlisele transiidiriigile ei ole transiit vajalik, aga investorid on sadama infrastruktuuri paigutanud miljardeid kroone, siis millisest investorite usaldusest saame tulevikus rääkida. Meie strateegilised partnerid läänes ei suuda kuidagi mõista, miks Eesti keeldub sellisest soodsast tarnekanalist ja miks äkki on transiit osutunud vastumeelseks. Muuseas Eesti on ära öelnud ka Euroopa Liidule ja isegi NATO-le, kes on praegu huvitatud transiidist rohkem kui kunagi varem, kuna avaneks mittesõjaliste tarnete koridor Afganistani läbi meie idanaabri territooriumi. Meie kõige tehnoloogilisemad terminalid Baltikumis, millesse on investeeritud miljardeid, seisavad sadamates täitmata,“ lausus linnapea.

Savisaar leiab, et raudteetariifide tõstmisega karistati neid vedajaid, kes veel läbi Eesti kaupa veavad. „Transiidi rolli on Eestis põhjendamatult alahinnatud, raudtee jääb seisma, sadamad tühjaks, ei ole makse. Terminalidel on väärtus vaid siis kui need on koormatud,“ lisas ta.

„ELga liitumine on avanud meid lääne turu jaoks, kuid ei tohi kaotada ka ida turgu, ei saa töötada vaid ühes suunas,“ ütles Savisaar.

„Transiiti oleme ise oma poliitikaga kahanenud. 2007. aasta oli meil hea koostöö raudteealaselt, plaaniti autovedu, Narva silla ehitust. 2007. aastal muutus kõik. Selliseid  hüppeid ei ole meil vaja, on vaja järjepidevaust. See mõjuks hästi ka transiidiärile,“ rääkis meer.

„Kõik sõltub sellest, kas need vead, mis tegime 2007. poliitiliselt ära parandada,“ kommenteeris Savisaar, kuidas Eestis kaubavahetust elavdada.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0447284
Brasiilia reaal BRL 4,33 -0.5765344
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153421
Filipiinide peeso PHP 61,57 -0.6566528
Hiina jüaan CNY 7,48 -0.0708357
Hongkongi dollar HKD 9,07 -0.6160592
Horvaatia kuna HRK 7,38 0.0325349
Iisraeli seekel ILS 4,21 -0.5485023
India ruupia INR 78,92 -0.1884549
Indoneesia ruupia IDR 16083,38 -0.6195145
Islandi kroon ISK 126,41 0.0712476
Jaapani jeen JPY 126,84 -1.2687787
Kanada dollar CAD 1,53 -0.2868505
LAV rand ZAR 16,03 1.1591953
Lõuna-Korea vonn KRW 1284,80 0.2700298
Malaysia ringgit MYR 4,62 -0.4715559
Mehhiko peeso MXN 23,88 0.1951346
Norra kroon NOK 9,47 0.2859019
Poola slott PLN 4,32 0.325309
Rootsi kroon SEK 10,31 0.6774764
Rumeenia leu RON 4,66 -0.0578729
Singapuri dollar SGD 1,57 -0.1528565
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.1025758
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.6226219
Taani kroon DKK 7,45 0.0120804
Tai baht THB 37,88 -0.1628639
Tšehhi kroon CZK 25,83 0.2755997
Türgi liir TRY 5,51 0.7738607
Ukraina grivna UAH 30,52 -0.2608278
Ungari forint HUF 324,02 0.1979096
USA dollar USD 1,16 -0.6195147
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.1195314
Valgevene rubla BYN 2,33 -0.0472306
Vene rubla RUB 74,08 0.5960133

Valdkonna töökuulutused