Savisaar: jutt, et transiidil ei ole tulevikku, on loba

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles Transestonia konverentsil, et kõigepealt peavad poliitikud otsustama, kas Eestil on transiiti vaja või mitte, kuid tema näeb sel Eestis tulevikku, kui 2007. aasta poliitilise vead suudetakse parandada.

„Kõigepealt tuleb selgeks teha, mida ootame ja mis meie eesmärgid on,“ alustas Edgar Savisaar oma ettekannet.

„Valitsus on selles küsimuses lõhki. Peaminister Ansip leiab, et objektiivsetel põhjustel Eesti transiit peabki kahanema ja sellel ei ole suurt tulevikku. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on samal ajal seisukohal, et transiidil on Eesti majanduses oluline osa ja seda tuleks arendada ka edaspidi,“ ütles linnapea.

Ta ise enda sõnul tunnistab transiidi tähtsust, kuid ta pidi kahjuks tunnistama, et on kohanud retoorikat, mille kohaselt ei ole transiit oluline. „Räägitakse, et transiit kahanenud, kuna Venemaa sadamad saavad jalad alla. Viinamarjad on hapud.  Meil on kaks poliitikat. On vaja selgeks teha, mida ellu vaja viia. Ühega poliitikaga arendatakse Muuga sadamat ja teisega leitakse, et sellel ei ole tähtust. Kumba ellu viime? Üheaegselt ei ole võimalik mõlemaid teostada,“ rääkis Savisaar.

„Jutt sellest, et transiidil ei ole tulevikku, on loba. Eesti transiidil on pikk minevik ja hea tulevik,“ ütles linnapea, kes meenutas, et Tallinn oli transiidilinn juba 13. sajandil. „See oli mugav sadam ja maismaateede sõlm, mis meelitas siia ettevõtlikke inimesi,“ lisas ta.

„Miks Läti ja Soome transiit on edukas. Neil on poliitilisi lahkarvamusi Venemaaga aga see ei sega näiteks Lätit uute transiitkoridoride loomisel. Eestis põhjendamatult alandanud transiidi osatähtsust, toimub statistikaga manipuleerimine,“ lisas Savisaar.

Savisaar nentis, et transiidi äravool on täna reaalsus, millest on kasu lõiganud naaberriikide sadamad.  „On kahetsusväärne, et levivad väljaütlemised, nagu oleksid transiidiga tegelevad inimesed vääritud spekulandid. Tahetakse oma möödalaskmised teistel kaela määrida, teistele kes selles süüdi ei ole, kuid kannatavad,“ lisas ta.

Savisaar tõi välja, et investoreid huvitab stabiilsus ja soodus ärikliima. „Kui tänane peaminister teatab ametlikult, et Eestile kui põlisele transiidiriigile ei ole transiit vajalik, aga investorid on sadama infrastruktuuri paigutanud miljardeid kroone, siis millisest investorite usaldusest saame tulevikus rääkida. Meie strateegilised partnerid läänes ei suuda kuidagi mõista, miks Eesti keeldub sellisest soodsast tarnekanalist ja miks äkki on transiit osutunud vastumeelseks. Muuseas Eesti on ära öelnud ka Euroopa Liidule ja isegi NATO-le, kes on praegu huvitatud transiidist rohkem kui kunagi varem, kuna avaneks mittesõjaliste tarnete koridor Afganistani läbi meie idanaabri territooriumi. Meie kõige tehnoloogilisemad terminalid Baltikumis, millesse on investeeritud miljardeid, seisavad sadamates täitmata,“ lausus linnapea.

Savisaar leiab, et raudteetariifide tõstmisega karistati neid vedajaid, kes veel läbi Eesti kaupa veavad. „Transiidi rolli on Eestis põhjendamatult alahinnatud, raudtee jääb seisma, sadamad tühjaks, ei ole makse. Terminalidel on väärtus vaid siis kui need on koormatud,“ lisas ta.

„ELga liitumine on avanud meid lääne turu jaoks, kuid ei tohi kaotada ka ida turgu, ei saa töötada vaid ühes suunas,“ ütles Savisaar.

„Transiiti oleme ise oma poliitikaga kahanenud. 2007. aasta oli meil hea koostöö raudteealaselt, plaaniti autovedu, Narva silla ehitust. 2007. aastal muutus kõik. Selliseid  hüppeid ei ole meil vaja, on vaja järjepidevaust. See mõjuks hästi ka transiidiärile,“ rääkis meer.

„Kõik sõltub sellest, kas need vead, mis tegime 2007. poliitiliselt ära parandada,“ kommenteeris Savisaar, kuidas Eestis kaubavahetust elavdada.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.0063849
Brasiilia reaal BRL 4,49 1.0420887
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,88 0.217309
Hiina jüaan CNY 7,84 0.2223614
Hongkongi dollar HKD 8,96 0.2934325
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0983867
Iisraeli seekel ILS 4,18 0.196506
India ruupia INR 79,97 0.3136133
Indoneesia ruupia IDR 16662,84 0.2988589
Islandi kroon ISK 122,64 -0.3007886
Jaapani jeen JPY 125,99 -0.1109966
Kanada dollar CAD 1,49 -0.220603
LAV rand ZAR 16,85 0.6283598
Lõuna-Korea vonn KRW 1280,95 -0.0124892
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.3471032
Mehhiko peeso MXN 21,71 0.6157966
Norra kroon NOK 9,67 0.3174142
Poola slott PLN 4,30 0.0069709
Rootsi kroon SEK 10,47 0.2181442
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0494262
Singapuri dollar SGD 1,57 0.0575117
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.1342132
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1411433
Taani kroon DKK 7,46 0.0335341
Tai baht THB 37,87 0.4200689
Tšehhi kroon CZK 25,71 -0.0466454
Türgi liir TRY 6,95 4.8922232
Ukraina grivna UAH 31,65 0.4800396
Ungari forint HUF 322,83 -0.1237509
USA dollar USD 1,14 0.2901099
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 -0.0521407
Valgevene rubla BYN 2,34 0.4943685
Vene rubla RUB 76,91 1.1818446

Valdkonna töökuulutused