Palmet: olime kriisis juba 2004. aastal

Eesti transiit oli kriisis juba 2004. aastal, selgitas Transestonial Eesti Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet.

„Mis kriisist räägime, kas see hakkas 2007, kas jutt on globaalsest kriisist. Ei ole, peame analüüsima, mis kriis see on. 2004. tuli majandminister Meelis Atoneni juhtimisel kokku ümarlaud, mis järeldas, et transiit on stagnatsioonis ehk tegelikult kriisis. Et sellest välja tulla, on vaja kahe aasta jooksul leida sobivad meetmed. 2004. aastal korraldas Äripäev transiidikonverentsi, et meetmeid leida,“ pidas Palmet vajalikuks täpsustada, lisades, et kriis sai alguse Eesti struktuursest mahajäämusest ja ei ole tekkinud viimase kahe aastaga. „Peame analüüsima struktuurset mahajäämust.“

Siiski nägi ta juba positiivseid arenguid. Näiteks tõi ta otsuse arendada välja Muuga sadamas korralik konteinerterminal, ehitada Koidula piiripunkti, Eesti Raudtee tariifide süsteemi korrastamine. Arendatud on ka teisi sadamaid ja lennuliikulust, otsustatud arendada merepoliitikat.

Palmet leidis, et ühiselt nõul tuleb viia transpordi arengukava vastusse praeguse olukorraga. Viitamatult luua merenduspoliitika, keskendudes kaubandusele. „Tegelikult peakime aktiviseerima omapoolseid meetmeid ja tipp-poliitikud peaks avastama välismajanduspoliitika. Valimisaastal on aga raske loota, et konsensus tekib aga võiks,“ ütles ta.

„Seda ei ole palju tahta, kuid peab fokuseerima teatud harudele, muuhulgas transiidile,“ ütles Palmet.

„Me peaks lubama teedele suuremad automoodulid, näiteks 25,25 meetrid pikkused autorongid, nagu soomlased ja rootslased on teinud. Praegu seisavad Narva sillal 2 autot, mitte üks. Miks mitte proovida rakendada oma laevastikku, leiduks Eesti firmasid, kes tahaks proovida, kuna feederlavad on odavad. Teha näiteks läbi kulgeva transiidi maks,“ loetles ta oma ideid.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.2427029
Brasiilia reaal BRL 4,41 -0.018132
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0051135
Filipiinide peeso PHP 62,22 0.2982187
Hiina jüaan CNY 7,61 0.4023641
Hongkongi dollar HKD 9,15 -0.0021869
Horvaatia kuna HRK 7,39 -0.0175997
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0190503
India ruupia INR 79,36 0.3223604
Indoneesia ruupia IDR 16472,01 0.3948259
Islandi kroon ISK 126,01 -0.023802
Jaapani jeen JPY 127,63 -0.4679092
Kanada dollar CAD 1,55 0.1422383
LAV rand ZAR 15,67 -0.0357138
Lõuna-Korea vonn KRW 1299,88 0.3659836
Malaysia ringgit MYR 4,68 0.2572899
Mehhiko peeso MXN 23,40 0.3525597
Norra kroon NOK 9,45 0.0900739
Poola slott PLN 4,32 0.0740621
Rootsi kroon SEK 10,32 -0.0067836
Rumeenia leu RON 4,66 0.0364964
Singapuri dollar SGD 1,59 0.322336
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0113817
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.0521059
Taani kroon DKK 7,45 -0.0134181
Tai baht THB 38,39 0.1654135
Tšehhi kroon CZK 25,83 0.2561615
Türgi liir TRY 5,38 -0.8471299
Ukraina grivna UAH 30,57 -0.0170066
Ungari forint HUF 324,65 0.0647269
USA dollar USD 1,17 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.0118469
Valgevene rubla BYN 2,33 -0.0171954
Vene rubla RUB 73,54 0.2622979

Valdkonna töökuulutused