Tellijate võlad - ehitajate ja transportijate nuhtlus

Eesti inkassofirmade andmetel on nende läbi vaadatavate juriidiliste isikute maksenõuete arv kasvanud aastaga 2-2,5 korda. Kõige probleemsemateks sektoriteks on ehitus ja transport.

Kui võrrelda 2007. ja 2008. aasta sügist, siis B2B nõuete arv on suurenenus 1,5 korda. Kuni 2008. aasta augustini oli kasvutendents tähtususetu, kuid sellest kuust algas võlgnike arvu järsk kasv. Kui võrrelda 2008. aasta 1. kvartalit 2009. aasta 1. kvartaliga, siis kasvas teisele ettevõttele võlgu olevate ettevõtete arv juba 2 korda, rääkis Intrum Justitia ASi juht Ivar Tammemäe.

"Transport on teisel kohal kahel põhjusel - suured võlasummad ja tihe konkurents transpordifirmade vahel," selgitas CKE Inkasso juhatuse liige Raul Reinsalu. Tema sõnul tekivad probleemid peamiselt rahvusvahelistel vedajatel, kuna rahvusvahelised veod on kõige kallimad.

"Kui ilmneb likviidsusprobleem, jätab tellija maksmata just nimelt kõige suurema arve," selgitas Reinsalu. Teiseks selgitatakse veoste omanike hooletut suhtumist arvete maksmisse suure valikuvõimalusega transporditeenuste turul.

Kolmandaks võlgade põhjuseks transpordisektoris on kiiresti muutuv turusituatsioon. "Sageli on nii, et kaup on teel mitu nädalat ja selle aja jooksul vahetub omanik nii mitu korda, et kättetoimetamise hetkeks ei saa transpordifirma tellijale ei uksele koputada ega ka mingit moodi helistada."

Ivar Tammemäe nimetas samas teisi põhjusi. "Transporditeenuse kvaliteedile on pretensioone - kaup tuleb kohale hilinemisega, saab teel kahjustada, seisab teel jne. Tekib küsimus, kes need kaotused kompenseerib. Paljusid rahvusvahelise transpordikonventsiooni tingimusi ei fikseerita lepinguis, mis võimaldab pooltel paljude nüansside üle vaielda ja nad vaidlevadki," kinnitas Tammemäe.

Trade Way Hal-Tal ASi juhatuse liige Maia Abiline, kes tegeleb Soome ja Eesti vahelise kaubaveoga, oli Raul Reinsaluga päri. "Jah, just sellised probleemid ongi. Teenuse eest raha ette küsida ei tohi, kuna kõrge konkurentsi tõttu tähendab selline ettepanek tellijate kaotamist. Kui teenus on osutatud, hakkab veose omanik maksetähtaegadega venitama, mis on selletagi pikad, või ei maksa üldse," rääkis Abiline.

Mida firma saab võlglastega teha? "Teha pole midagi, tuleb võlad maha kanda. Mõned, mis ripuvad juba mitu aastat, kandsime hiljuti maha, ligikaudu 40 000 krooni. Absoluutselt lootusetuid, tänu jumalale, meil pole. Tõsi, üks meie kauaaegne partner on kahe viimase aasta jooksul kogunud juba ligikaudu 70 000 krooni võlga (võlglase nimetamisest Abiline keeldus - toim). Mingisuguse summa maksavad nad meile iga kord, kuid võlgnevust täielikult ei likvideeri," rääkis firmajuht, "samas, tellimusi kauba veoks Soomest Eestisse meil on, aga sinna (Soome - toim) ei sõida me alati kaubaga."

Rahvusvahelisi vedusid tegeva Jupiter Plus ASi kaasomanik ja juhatuse liige Jevgeni Sidorov märkis, et transpordiäri on praegu kõige halvemini kaitstud: "Esiteks, suure arvu transpordifirmade tõttu turul, ja teiseks, kehvalt koostatud lepingute tõttu, mis võimaldavad ebaausatel ettevõtjatel kas maksetega venitada või üldse mitte maksta."

Sidorovi sõnul peetakse praegu lepingutes normaalseks viivituseks 60 päeva, kuid tegelikkuses venivad maksed kuni poolele aastale. On neid, kes ei taha maksta, aga ka selliseid, kes ei suuda maksta.

Praegu võlgnevad Jupiter Plusi kliendid veofirmale rohkem kui eales varem. "Maksmata on arveid ka eelmisest aastast. Tänaseks on meil saamata 10 miljoni krooni ringis ja vaevalt et saame selle raha kätte kogu ulatuses," rääkis Sidorov.

Vaatamata olukorra keerukusele ei pea Jupiter Plusi juht asjade seisu kriitiliseks - on ju usaldusväärsed partnerid, kes jäävad normaalseks ka kriisi ajal.

Krediidiinfo andmetel maksab praegu arveid õigeaegselt vaid 54% ettevõtteid.

Abiline tunnistas, et inkassofirma teenuseid pole nad kasutanud: "Kui kliendil pole raha, mida siin inkasso aitab? Inkasso ei garanteeri midagi, kuid nende teenuse eest tuleb sellele vaatamata maksta."

Ka Sidorov leidis, et võlgu on parem ise sisse nõuda. "Oman inkassost kurba kogemust. Inkassofirmad pole meile sisse toonud ühtegi võlga," märkis ta.

Inkassofirmade kasutamist võlgade sissenõudmisel pidasid kasutuks veel kolm Delovõje Vedomosti küsitletud transpordiettevõtet.

Osale arutelus

  • Ekaterina Taklaja

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.065046
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 64,89 0.132703
Hiina jüaan CNY 7,86 -0.19693
Hongkongi dollar HKD 9,69 -0.197777
Horvaatia kuna HRK 7,44 0.226372
Iisraeli seekel ILS 4,35 -1.129134
India ruupia INR 80,00 0.188359
Indoneesia ruupia IDR 16801,00 -0.107021
Islandi kroon ISK 124,32 -0.022517
Jaapani jeen JPY 132,00 0.06823
Kanada dollar CAD 1,56 0.097577
LAV rand ZAR 14,46 0.26201
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,50 -0.20405
Malaysia ringgit MYR 4,82 -0.268972
Mehhiko peeso MXN 22,97 -0.15998
Norra kroon NOK 9,66 0.049819
Poola slott PLN 4,14 -0.334391
Rootsi kroon SEK 9,91 0.244198
Rubla RUB 69,95 -0.098551
Rumeenia leu RON 4,66 0.038621
Singapuri dollar SGD 1,63 0.006143
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.175299
Šveitsi frank CHF 1,15 0.108591
Taani kroon DKK 7,45 -0.013425
Tai baht THB 38,90 0.154479
Tšehhi kroon CZK 25,31 -0.07897
Türgi liir TRY 4,66 0.150531
Ukraina grivna UAH 33,59 -0.21036
Ungari forint HUF 311,21 -0.038544
USA dollar USD 1,24 -0.170879
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.239423
Valgevene rubla BRL 4,00 -0.199466
Valgevene rubla BYN 24215,00 -0.193718

Valdkonna töökuulutused

Ball Transport otsib KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

26. veebruar 2018

Logistika Pluss otsib KLIENDIHALDURIT

Logistika Pluss OÜ

21. veebruar 2018