Tellijate võlad - ehitajate ja transportijate nuhtlus

Eesti inkassofirmade andmetel on nende läbi vaadatavate juriidiliste isikute maksenõuete arv kasvanud aastaga 2-2,5 korda. Kõige probleemsemateks sektoriteks on ehitus ja transport.

Kui võrrelda 2007. ja 2008. aasta sügist, siis B2B nõuete arv on suurenenus 1,5 korda. Kuni 2008. aasta augustini oli kasvutendents tähtususetu, kuid sellest kuust algas võlgnike arvu järsk kasv. Kui võrrelda 2008. aasta 1. kvartalit 2009. aasta 1. kvartaliga, siis kasvas teisele ettevõttele võlgu olevate ettevõtete arv juba 2 korda, rääkis Intrum Justitia ASi juht Ivar Tammemäe.

"Transport on teisel kohal kahel põhjusel - suured võlasummad ja tihe konkurents transpordifirmade vahel," selgitas CKE Inkasso juhatuse liige Raul Reinsalu. Tema sõnul tekivad probleemid peamiselt rahvusvahelistel vedajatel, kuna rahvusvahelised veod on kõige kallimad.

"Kui ilmneb likviidsusprobleem, jätab tellija maksmata just nimelt kõige suurema arve," selgitas Reinsalu. Teiseks selgitatakse veoste omanike hooletut suhtumist arvete maksmisse suure valikuvõimalusega transporditeenuste turul.

Kolmandaks võlgade põhjuseks transpordisektoris on kiiresti muutuv turusituatsioon. "Sageli on nii, et kaup on teel mitu nädalat ja selle aja jooksul vahetub omanik nii mitu korda, et kättetoimetamise hetkeks ei saa transpordifirma tellijale ei uksele koputada ega ka mingit moodi helistada."

Ivar Tammemäe nimetas samas teisi põhjusi. "Transporditeenuse kvaliteedile on pretensioone - kaup tuleb kohale hilinemisega, saab teel kahjustada, seisab teel jne. Tekib küsimus, kes need kaotused kompenseerib. Paljusid rahvusvahelise transpordikonventsiooni tingimusi ei fikseerita lepinguis, mis võimaldab pooltel paljude nüansside üle vaielda ja nad vaidlevadki," kinnitas Tammemäe.

Trade Way Hal-Tal ASi juhatuse liige Maia Abiline, kes tegeleb Soome ja Eesti vahelise kaubaveoga, oli Raul Reinsaluga päri. "Jah, just sellised probleemid ongi. Teenuse eest raha ette küsida ei tohi, kuna kõrge konkurentsi tõttu tähendab selline ettepanek tellijate kaotamist. Kui teenus on osutatud, hakkab veose omanik maksetähtaegadega venitama, mis on selletagi pikad, või ei maksa üldse," rääkis Abiline.

Mida firma saab võlglastega teha? "Teha pole midagi, tuleb võlad maha kanda. Mõned, mis ripuvad juba mitu aastat, kandsime hiljuti maha, ligikaudu 40 000 krooni. Absoluutselt lootusetuid, tänu jumalale, meil pole. Tõsi, üks meie kauaaegne partner on kahe viimase aasta jooksul kogunud juba ligikaudu 70 000 krooni võlga (võlglase nimetamisest Abiline keeldus - toim). Mingisuguse summa maksavad nad meile iga kord, kuid võlgnevust täielikult ei likvideeri," rääkis firmajuht, "samas, tellimusi kauba veoks Soomest Eestisse meil on, aga sinna (Soome - toim) ei sõida me alati kaubaga."

Rahvusvahelisi vedusid tegeva Jupiter Plus ASi kaasomanik ja juhatuse liige Jevgeni Sidorov märkis, et transpordiäri on praegu kõige halvemini kaitstud: "Esiteks, suure arvu transpordifirmade tõttu turul, ja teiseks, kehvalt koostatud lepingute tõttu, mis võimaldavad ebaausatel ettevõtjatel kas maksetega venitada või üldse mitte maksta."

Sidorovi sõnul peetakse praegu lepingutes normaalseks viivituseks 60 päeva, kuid tegelikkuses venivad maksed kuni poolele aastale. On neid, kes ei taha maksta, aga ka selliseid, kes ei suuda maksta.

Praegu võlgnevad Jupiter Plusi kliendid veofirmale rohkem kui eales varem. "Maksmata on arveid ka eelmisest aastast. Tänaseks on meil saamata 10 miljoni krooni ringis ja vaevalt et saame selle raha kätte kogu ulatuses," rääkis Sidorov.

Vaatamata olukorra keerukusele ei pea Jupiter Plusi juht asjade seisu kriitiliseks - on ju usaldusväärsed partnerid, kes jäävad normaalseks ka kriisi ajal.

Krediidiinfo andmetel maksab praegu arveid õigeaegselt vaid 54% ettevõtteid.

Abiline tunnistas, et inkassofirma teenuseid pole nad kasutanud: "Kui kliendil pole raha, mida siin inkasso aitab? Inkasso ei garanteeri midagi, kuid nende teenuse eest tuleb sellele vaatamata maksta."

Ka Sidorov leidis, et võlgu on parem ise sisse nõuda. "Oman inkassost kurba kogemust. Inkassofirmad pole meile sisse toonud ühtegi võlga," märkis ta.

Inkassofirmade kasutamist võlgade sissenõudmisel pidasid kasutuks veel kolm Delovõje Vedomosti küsitletud transpordiettevõtet.

Osale arutelus

  • Ekaterina Taklaja

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 -0.017228
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,41 0
Hiina jüaan CNY 7,88 0.989705
Hongkongi dollar HKD 9,32 -0.009659
Horvaatia kuna HRK 7,56 0.002645
Iisraeli seekel ILS 4,19 -0.054905
India ruupia INR 77,19 0.06183
Indoneesia ruupia IDR 16115,00 0.012412
Islandi kroon ISK 123,34 -0.076961
Jaapani jeen JPY 133,08 -0.015026
Kanada dollar CAD 1,52 -0.065887
LAV rand ZAR 16,86 0.113981
Lõuna-Korea vonn KRW 1294,20 0.054116
Malaysia ringgit MYR 4,91 0.024424
Mehhiko peeso MXN 22,16 0.013537
Norra kroon NOK 9,70 0.660435
Poola slott PLN 4,21 0.045146
Rootsi kroon SEK 9,87 0.477621
Rubla RUB 69,67 -0.053076
Rumeenia leu RON 4,64 -0.051731
Singapuri dollar SGD 1,61 0.006229
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.455851
Šveitsi frank CHF 1,17 0.500408
Taani kroon DKK 7,44 -0.07484
Tai baht THB 38,96 -0.076942
Tšehhi kroon CZK 25,45 -0.003929
Türgi liir TRY 4,71 -0.241612
Ukraina grivna UAH 32,23 0
Ungari forint HUF 312,00 -0.076863
USA dollar USD 1,19 0.697872
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 -0.088154
Valgevene rubla BRL 3,86 0.010367
Valgevene rubla BYN 23864,00 0

Valdkonna töökuulutused