Tellijate võlad - ehitajate ja transportijate nuhtlus

Eesti inkassofirmade andmetel on nende läbi vaadatavate juriidiliste isikute maksenõuete arv kasvanud aastaga 2-2,5 korda. Kõige probleemsemateks sektoriteks on ehitus ja transport.

Kui võrrelda 2007. ja 2008. aasta sügist, siis B2B nõuete arv on suurenenus 1,5 korda. Kuni 2008. aasta augustini oli kasvutendents tähtususetu, kuid sellest kuust algas võlgnike arvu järsk kasv. Kui võrrelda 2008. aasta 1. kvartalit 2009. aasta 1. kvartaliga, siis kasvas teisele ettevõttele võlgu olevate ettevõtete arv juba 2 korda, rääkis Intrum Justitia ASi juht Ivar Tammemäe.

"Transport on teisel kohal kahel põhjusel - suured võlasummad ja tihe konkurents transpordifirmade vahel," selgitas CKE Inkasso juhatuse liige Raul Reinsalu. Tema sõnul tekivad probleemid peamiselt rahvusvahelistel vedajatel, kuna rahvusvahelised veod on kõige kallimad.

"Kui ilmneb likviidsusprobleem, jätab tellija maksmata just nimelt kõige suurema arve," selgitas Reinsalu. Teiseks selgitatakse veoste omanike hooletut suhtumist arvete maksmisse suure valikuvõimalusega transporditeenuste turul.

Kolmandaks võlgade põhjuseks transpordisektoris on kiiresti muutuv turusituatsioon. "Sageli on nii, et kaup on teel mitu nädalat ja selle aja jooksul vahetub omanik nii mitu korda, et kättetoimetamise hetkeks ei saa transpordifirma tellijale ei uksele koputada ega ka mingit moodi helistada."

Ivar Tammemäe nimetas samas teisi põhjusi. "Transporditeenuse kvaliteedile on pretensioone - kaup tuleb kohale hilinemisega, saab teel kahjustada, seisab teel jne. Tekib küsimus, kes need kaotused kompenseerib. Paljusid rahvusvahelise transpordikonventsiooni tingimusi ei fikseerita lepinguis, mis võimaldab pooltel paljude nüansside üle vaielda ja nad vaidlevadki," kinnitas Tammemäe.

Trade Way Hal-Tal ASi juhatuse liige Maia Abiline, kes tegeleb Soome ja Eesti vahelise kaubaveoga, oli Raul Reinsaluga päri. "Jah, just sellised probleemid ongi. Teenuse eest raha ette küsida ei tohi, kuna kõrge konkurentsi tõttu tähendab selline ettepanek tellijate kaotamist. Kui teenus on osutatud, hakkab veose omanik maksetähtaegadega venitama, mis on selletagi pikad, või ei maksa üldse," rääkis Abiline.

Mida firma saab võlglastega teha? "Teha pole midagi, tuleb võlad maha kanda. Mõned, mis ripuvad juba mitu aastat, kandsime hiljuti maha, ligikaudu 40 000 krooni. Absoluutselt lootusetuid, tänu jumalale, meil pole. Tõsi, üks meie kauaaegne partner on kahe viimase aasta jooksul kogunud juba ligikaudu 70 000 krooni võlga (võlglase nimetamisest Abiline keeldus - toim). Mingisuguse summa maksavad nad meile iga kord, kuid võlgnevust täielikult ei likvideeri," rääkis firmajuht, "samas, tellimusi kauba veoks Soomest Eestisse meil on, aga sinna (Soome - toim) ei sõida me alati kaubaga."

Rahvusvahelisi vedusid tegeva Jupiter Plus ASi kaasomanik ja juhatuse liige Jevgeni Sidorov märkis, et transpordiäri on praegu kõige halvemini kaitstud: "Esiteks, suure arvu transpordifirmade tõttu turul, ja teiseks, kehvalt koostatud lepingute tõttu, mis võimaldavad ebaausatel ettevõtjatel kas maksetega venitada või üldse mitte maksta."

Sidorovi sõnul peetakse praegu lepingutes normaalseks viivituseks 60 päeva, kuid tegelikkuses venivad maksed kuni poolele aastale. On neid, kes ei taha maksta, aga ka selliseid, kes ei suuda maksta.

Praegu võlgnevad Jupiter Plusi kliendid veofirmale rohkem kui eales varem. "Maksmata on arveid ka eelmisest aastast. Tänaseks on meil saamata 10 miljoni krooni ringis ja vaevalt et saame selle raha kätte kogu ulatuses," rääkis Sidorov.

Vaatamata olukorra keerukusele ei pea Jupiter Plusi juht asjade seisu kriitiliseks - on ju usaldusväärsed partnerid, kes jäävad normaalseks ka kriisi ajal.

Krediidiinfo andmetel maksab praegu arveid õigeaegselt vaid 54% ettevõtteid.

Abiline tunnistas, et inkassofirma teenuseid pole nad kasutanud: "Kui kliendil pole raha, mida siin inkasso aitab? Inkasso ei garanteeri midagi, kuid nende teenuse eest tuleb sellele vaatamata maksta."

Ka Sidorov leidis, et võlgu on parem ise sisse nõuda. "Oman inkassost kurba kogemust. Inkassofirmad pole meile sisse toonud ühtegi võlga," märkis ta.

Inkassofirmade kasutamist võlgade sissenõudmisel pidasid kasutuks veel kolm Delovõje Vedomosti küsitletud transpordiettevõtet.

Osale arutelus

  • Ekaterina Taklaja

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0316396
Brasiilia reaal BRL 4,41 -0.117679
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0153421
Filipiinide peeso PHP 62,57 0.1088035
Hiina jüaan CNY 7,95 0.2130154
Hongkongi dollar HKD 9,19 -0.1434128
Horvaatia kuna HRK 7,39 0.0514174
Iisraeli seekel ILS 4,26 0.0823239
India ruupia INR 80,61 0.0148896
Indoneesia ruupia IDR 16964,83 -0.0504319
Islandi kroon ISK 124,40 -0.0160746
Jaapani jeen JPY 130,11 -0.3904456
Kanada dollar CAD 1,54 -0.1492634
LAV rand ZAR 15,80 0.6088745
Lõuna-Korea vonn KRW 1327,56 0.4570495
Malaysia ringgit MYR 4,76 -0.0966224
Mehhiko peeso MXN 22,34 0.1888146
Norra kroon NOK 9,55 -0.435848
Poola slott PLN 4,32 -0.0161925
Rootsi kroon SEK 10,35 -0.3419676
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0838313
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.043824
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.1232907
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.214832
Taani kroon DKK 7,45 -0.0643889
Tai baht THB 39,14 0.3309204
Tšehhi kroon CZK 25,84 -0.0966707
Türgi liir TRY 5,56 -1.1399203
Ukraina grivna UAH 30,97 -0.0816345
Ungari forint HUF 325,91 0.2275733
USA dollar USD 1,17 -0.1193928
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 -0.116171
Valgevene rubla BYN 2,32 -0.4416241
Vene rubla RUB 73,81 -0.7445347

Valdkonna töökuulutused