Autor: Mariliis Pinn • 30. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lennuõnnetusi ega tõsiseid intsidente käesoleval aasta I kvartalis juhtunud ei ole, selgus lennuameti raportist.

Eesti õhuruumis ja maapinnal toimunud juhtumitest neli olid  kvalifitseeritavad lennuintsidentidena. Ühel korral rikuti hajutusmiinimumi raadioside puudumise tõttu, ühel lennukil oli probleeme siserõhu süsteemiga, ühel lennukil esines maandumisklappide asümmeetria klappide väljalaskmisel ning ühel õhusõidukil sai telik tehnilise rikke tõttu vigastada.

24 juhtumit olid vaid mittestandardsed olukorrad,  mis ei avaldanud mõju lennuohutusele nagu:

1) ILS lähenemissüsteemi ebastabiilne toimimine - 5 juhtumit,2) korduslähenemised ilma, lennuki asendi ja parameetrite tõttu – 5 juhtumit,3) militaarlennuki lennud ilma transponderita – 4 juhtumit,4) loa piiride (kõrguse, suuna) ebatäpne järgimine – 3 juhtumit,5) loata ruleerimise alustamine – 1 juhtum,6) stardist loobumine – 2 juhtumit,7) raadioside reeglite täitmine kõrvalekalletega – 1 juhtum,8) korduv startimine dokumentide puudumise tõttu pardal -1 juhtum,9) maandumine platsile halva ilma tõttu (kopter) – 1 juhtum,10) segadus lennujuhtimisel, kahesuunalise ja lennujuhi suure töökoormusetõttu – 1 juhtum.

Ja 8 juhtumit kuuluvad määratlematute hulka: korduslähenemise sooritamine,

lennuliikluse koordineerimine naaberrajooniga (Tampere nt.), maapealne õhusõiduki pukseerimine, 2 / 2 lähenemismanöövrite pikendamine sõltuvalt situatsioonist, tundmatu ese taevast (ilutulestiku raketi korpus) rehvi tühjenemine peale ruleerimist, laserkiire suunamine õhusõidukile lennul ja kahtlus teliku asendi suhtes lennul.

Eesti operaatorid osalesid 16 juhtumis.

2007. aasta I kvartalis oli Eestis 54 ja möödunud aasta samal perioodil 35 lennujuhtumit. Viimati toimus tõsisem õnnetus 2007. aastal.