Birov: Eesti ja Venemaa suhetes algas kevad

Eelmisel nädalal toimus iga-aastane transpordi- ja logistikanäitus ning konverents TransRussija. Sillamäe sadama turundusdirektor Andrei Birov jäi sündmusega rahule.

"Osalesime nii näitusel kui ka konverentsil. Oleme tulemusega rahul ja nagu Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähi juba ütles, on Eesti ja Venemaa suhetes tunda kevade algust. Huvi meie sadama vastu oli tunduvalt suurem kui mullu. Läbirääkimisi ja kohtumisi oli rohkem, konkreetsetest tulemustest saame rääkida pisut hiljem," rääkis Birov.

Birovi sõnul põhines huvi Sillamäe sadama vastu asukohal ja teenuste kõrgel kvaliteedil.

"Nüüd, kriisi tingimustes, on kõik hakanud eriti hoolikalt raha lugema. Ja meie asume Venemaa piirile kõige lähemal - vaid 25 kilomeetrit. Meil on kõige odavam raudteeühendus. Meil on ka süvaveesadam, mis võimaldab ookeanilaevu vastu võtta. Me saame konkureerida isegi Ust-Luuga ja teiste Peterburi sadamatega, kuid konkureerimise asemel peaksime tegema koostööd nagu me autodega seda juba teeme. Ookeanilaevad toovad meile kuni 8000 sõiduautot, mille me fiiderlaevadega 500-800 kaupa Ust-Luugasse ja Sankt-Peterburgi saadame," selgitas ta..

"Meil on veel üks pluss - Eestis on logistilise ja stividorteenuse pakkumine kõige kõrgemal tasemel. Tundub, et valitsustevahelised suhted normaliseeruvad. Seda kinnitavad ka venelased, kes varem püüdsid vedada läbi oma sadamate, vaatavad nüüd, kust on odavam ja mõttekam."

Vedude organiseerimise kõrval tundsid Sillamäe sadama kui oma terminalide ehituskoha vastu huvi ka mitmed suured Venemaa tööstusettevõtted.

Samal ajal märkis Birov ka meie naabrite aktiivsust. "Esimene, mis silma torkas - näituse avasid Venemaa transpordiminister Igor Levitin ja Läti transpordiminister. Samamoodi oli konverentsiga - esimesena esines Levitin ja pärast Läti transpordiminister Kaspars Gerhards.

See räägib juba paljustki. Kui meil langesid veomahud kahe aasta jooksul ligi kaks korda, siis Lätis suudeti kriisile vaatamata  kaubamahte mitte ainult hoida, vaid ka suurendada. Nagu ütles minister, nad arvavad, et just transiidisektor - sadamad ja raudtee - saab selleks veduriks, mis Läti majanduse välja venitab. Meie naabrid Läti ja Leedu olid näitusel ka aktiivsemad - neil polnud mitte üksnes suured ühisstendid, vaid ka palju stende erinevatelt ettevõtetelt. Meie naabrid olid rohkem esindatud."

Osale arutelus

  • Nadezhda Bersenjova

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,57 0.83159
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 60,43 0.97415
Hiina jüaan CNY 7,88 1.023037
Hongkongi dollar HKD 9,32 0.685967
Horvaatia kuna HRK 7,56 -0.029083
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.708759
India ruupia INR 77,17 0.80822
Indoneesia ruupia IDR 16120,00 0.630501
Islandi kroon ISK 123,34 -0.076961
Jaapani jeen JPY 133,16 1.031905
Kanada dollar CAD 1,52 0.666286
LAV rand ZAR 16,87 2.518674
Lõuna-Korea vonn KRW 1294,50 0.872749
Malaysia ringgit MYR 4,92 0.984017
Mehhiko peeso MXN 22,15 0.364298
Norra kroon NOK 9,70 0.657737
Poola slott PLN 4,21 0.004752
Rootsi kroon SEK 9,88 0.488305
Rubla RUB 69,73 0.666993
Rumeenia leu RON 4,64 -0.273006
Singapuri dollar SGD 1,61 0.715047
Suurbritannia nael GBP 0,90 0.541183
Šveitsi frank CHF 1,17 0.524483
Taani kroon DKK 7,44 0.00094
Tai baht THB 38,99 0.697314
Tšehhi kroon CZK 25,45 0.090455
Türgi liir TRY 4,72 1.451706
Ukraina grivna UAH 32,24 1.088827
Ungari forint HUF 312,24 -0.038417
USA dollar USD 1,19 0.718125
Uus-Meremaa dollar NZD 1,73 0.850024
Valgevene rubla BRL 3,86 1.086757
Valgevene rubla BYN 23871,00 0.713019

Valdkonna töökuulutused